Teema: meist mujal

Metsaökosüsteemid kujutavad olulist looduspõhist viisi kliimamuutuste ohjeldamiseks. Doktoritööst selgub, et osades neist on aga vee- ja süsinikuringlus inimmõju tõttu pärsitud.

Eelmisesse aastasse mahtus hulk avalikkust ärritanud kliimaproteste. Aktsioonide kasu ja aktivistide profiili selgitavad Postimehe lugejatele sotsiaalteadlased Margit Keller ja Triin Vihalemm.

Vabade kunstide professor Reet Aus leiab, et moeloojad peaksid juba tootmisprotsessis mõtlema, kuidas hiljem rõivaid ümber saaks töödelda.

Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppekava programmijuht Ere Uibu õpetab, teeb teadustööd ning arendab õendust. Ta loodab, et õdede vastutusrikast tööd nähakse ühiskonnas aina rohkem.

Kuigi esmapilgul kitsalt soolisele kuuluvusele viitav tegevuskava, on soolise võrdõiguslikkuse kava elluviimine Tartu Ülikoolis osaks laiemast võrdse kohtlemise programmist.

Kui president Alar Karis 28. novembril riigikogu valimised välja kuulutas, kutsus ta valijaid üles mitte rahulduma poliitikute lihtsate lubaduste ja tühjade hüüdlausetega, kirjutab ülikooli rektor.

Euroopa Komisjon tunnustas Tartu Ülikoolist alguse saanud Startup Day ärifestivali.

Eestis on vaja valmis olla nii meil kui ka kaugemal aset leidva kliimamuutuse mõjudeks.

Eesti mehed võiksid lugeda end vanaks 90-aastaselt, leiab Tartu Ülikooli androloogia professor ja kliinikumi meestearst Margus Punab.

Ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran kirjutab tasaarengust kui vaimse ja füüsilise elukeskkonna kestlikuks arenguks hädavajalikust suunast.