Õppetasu

Eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega õppides ei pea üliõpilane õppetasu maksma, kui ta täidab nõuetekohast õppemahtu (30 EAP-d semestris ja 60 EAP-d õppeaastas). 

Kui esimese semestri lõpuks on läbitud oma õppekava aineid vähemalt 24 EAP ulatuses, ei pea samuti õppetasu maksma. Täiskoormusega õppival üliõpilasel tekib kohustus maksta õppetasu juhul, kui eelmiste semestrite õppemahust on semestri alguseks täitmata rohkem kui 6 ainepunkti (EAP). Õppetasu makstakse jooksval semestril iga eelmistel semestritel üle 6 EAP puudu jäänud ainepunkti eest. Näiteks kui ühe semestri kohta koguneb ainult 22 EAP-d, tuleb maksta õppetasu 2 EAP eest. Eestikeelse õppekava korral makstakse õppetasu ainepunkti hinna alusel.

Õppemahu täitmist kontrollides ja õppetasu suurust arvestades loetakse täidetava õppemahu (30 EAP-d semestris) hulka õppekavas ette nähtud kohustuslikud ja valikained (ka kõrvaleriala ained) ning õppekavas ette nähtud mahus vabaained. Ettenähtud vabaainete mahtu ületavaid vabaaineid arvesse ei võeta. Küll aga saab õppemahu täitmiseks kasutada ka varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist. Et läbitud ained läheksid õppekava täitmisel arvesse, peavad õppekavast olema valitud moodulid.

Ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kokku. See tähendab, et ainepunkte võib koguda ühel semestril rohkem ja teisel vähem (näiteks 32 ja 28 EAP-d). Õppemahu täitmist kontrollitakse iga semestri alguses semestri algusele eelneva kuupäeva seisuga.

Õppemahu täitmist ei kontrollita välismaal õppimise semestri(te)l, kui väliskõrgkoolist kantakse semestris üle vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid. Ka ei kontrollita sel juhul õppemahu täitmist välismaal õppimisele järgneval semestril.

Õppetasu puudu jäänud ainepunktide eest tuleb tasuda maksetähtpäevaks (sügissemestril 20. oktoobriks, kevadsemestril 20. märtsiks). 

Kui üliõpilane katkestab õpingud või eksmatrikuleeritakse ülikooli algatusel, siis alates 2024/2025. õppeaastast tuleb eelmistel semestritel puudu jäänud ainepunktide eest õppetasu maksta ka siis, kui õpingud katkevad enne maksetähtpäeva.   

Alates 2024/2025. õppeaastast sisse astunud üliõpilasel, kes katkestab õpingud omal soovil enam kui 70 päeva pärast semestri algust, tuleb maksta õppetasu ka semestril registreeritud, kuid läbimata jäänud õppeainete ainepunktide eest.

Täiskoormusega õppima asunud, kuid osakoormusega õppesse langenud ja seejärel nominaalse õppeaja jooksul osakoormuselt taas täiskoormusele üle viidud üliõpilasel ei ole õppetasu maksmise kohustust esimesel täiskoormusega semestril. Ka immatrikuleerimise, reimmatrikuleerimise ja õppekava vahetamise semestril õppetasu ei ole, õppemahu täitmist kontrollitakse sellele järgneval semestril.

Eestikeelse arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppekava üliõpilane on õppekava nominaalkestuse ja pikendusaasta jooksul õppetasu maksmisest vabastatud.

Päevaõppes osakoormusega õppiv üliõpilane peab maksma õppetasu ainepunkti hinna alusel jooksva semestri eest. Õppetasu arvestamise aluseks on semestri alguses registreeritud õppeainete maht. Ka täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse üle viidud üliõpilane peab alates osakoormusele üleviimise semestrist maksma õppetasu ainepunkti hinna alusel jooksva semestri eest. Üliõpilasega sõlmitakse õppekulude hüvitamise leping kahe nädala jooksul alates osakoormusega õppesse üleviimisest. 

Sessioonõppes osakoormusega tasuliselt õppiv üliõpilane peab maksma õppetasu omal valikul kas ainepunkti hinna alusel või semestritasuna. Valik tuleb teha kirjalikult sügissemestril hiljemalt 20. septembril ja kevadsemestril hiljemalt 20. veebruaril. Kui osakoormusega õpinguid alustanud üliõpilane viiakse üle täiskoormusesse, ei muutu ta tasuta õppijaks. Õppetasu tuleb maksta enda valikul endiselt kas semestritasu või ainepunkti hinna alusel.

Võõrkeelse õppekava alusel õppimine on üldjuhul tasuline. Täiskoormusega õppiv üliõpilane peab maksma õppetasu semestritasuna jooksva semestri eest. Osakoormusega üliõpilane peab maksma õppetasu omal valikul kas ainepunkti hinna alusel või semestritasuna. Makseviisi valik tuleb teha kirjalikult sügissemestril hiljemalt 20. septembril ja kevadsemestril hiljemalt 20. veebruaril.

Ülikool võib võõrkeelse õppekava puhul luua lisaks tasulistele kohtadele ka tasuta õppekohti (iga võõrkeelse õppekava tasuta kohtade arv on kirjas õppekava lehel). Tasuta õppekohal õppiv üliõpilane peab õpingute eest tasuma hakkama samadel juhtudel nagu eestikeelse õppekava täiskoormusega üliõpilane (vt ülal punkti „Õppetasu maksmine eestikeelses täiskoormusega õppes“).

Täiskoormusega doktoriõppes õppetasu ei ole.

Osakoormusega õppes tuleb maksta õppetasu semestritasuna jooksva semestri eest. Semestritasu maksmise kohustus on osakoormusega doktoriõppes ka siis, kui üliõpilane läheb õppima väliskõrgkooli, kasutab pikendusaega või võtab akadeemilise puhkuse ja osaleb samal ajal õppetöös.

Õppetasu peab maksma üliõpilane, kes

• on eksmatrikuleeritud ja kahe aasta jooksul alates eksmatrikuleerimise kuupäevast uuesti sama õppekava alusel immatrikuleeritud (uuesti sisse astunud);
• asub uuesti õppima samal kõrgharidusastmel ja varasemad tasuta õpingud piiravad uuesti tasuta õppimist. 

Neil juhtudel tuleb õppetasu maksta nii täis- kui ka osakoormusega eestikeelses õppes ainepunkti hinna alusel semestri alguses registreeritud ainepunktide hulga järgi. Võõrkeelse õppekava alusel täiskoormusega ja doktoriõppesse uuesti õppima asumisel tuleb maksta semestritasu.

Eestikeelse õppekava alusel ainesüsteems täiskoormusega ja võõrkeelse õppekava alusel tasuta õppekohal õppiv üliõpilane peab maksma pikendusaja esimesel semestril õppetasu iga ainepunkti eest, mis jääb õppekavajärgsest õppemahust puudu (nt bakalaureuseõppes kõikide ainepunktide eest, mis on puudu 180 EAP-st). Pikendusaja esimene semester on see semester, mil üliõpilase pikendatud õppeaeg ületab poolt semestrit (on üle 70 päeva). Teisel pikendusaja semestril ei pea õppetasu juurde maksma.

Õppeprodekaan võib pikendusajal täiskoormusega õppiva üliõpilase tema avalduse alusel vabastada osaliselt või täielikult õppetasust lõputöö või -eksami eest. Eestikeelse arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppekava üliõpilane on õppekava nominaalkestuse ja pikendusaasta jooksul õppetasu maksmisest vabastatud.

Eestikeelse õppekava alusel osakoormusega õppiv üliõpilane maksab pikendusajal õppetasu semestri alguses registreeritud ainepunktide hulga järgi või semestritasuna.

Võõrkeelse õppekava alusel tasulisel kohal õppiv üliõpilane peab maksma pikendusajal õppetasu omal valikul kas semestritasuna või registreeritud ainepunktide mahu järgi.

Vaata õppetasusid lehe algusest.

• Eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega (ainesüsteemis) ja võõrkeelse õppekava alusel tasuta kohal täiskoormusega õppiv üliõpilane peab maksma õppetasu eelmise semestri õppekava täitmisest puudu jäänud ainepunktide eest juhul, kui ta suundub akadeemilisele puhkusele semestri kestel. Akadeemilise puhkuse lõppemise korral ei tule jooksva semestri eest õppetasu maksta, kui viimase õpitud semestri eest on õppetasu juba makstud.
  
  Kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel alla kümne õppenädala (alla 70 päeva) semestris, siis loetakse see semester õpitud semestriks. Selle semestri eest tuleb õppetasu maksta järgmisel semestril, kui üliõpilane ei ole enam akadeemilisel puhkusel ja kui ettenähtud õppemaht jäi täitmata. NB! Seega tuleb akadeemilise puhkuse võtmise kuupäeva valimisel olla tähelepanelik. Soovitatav on minna akadeemilisele puhkusele semestri algusest kuni järgmise semestri või õppeaasta alguseni.
  
  Eestikeelse arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppekava üliõpilane (st kursusesüsteemis) on õppekava nominaalkestuse ja pikendusaasta jooksul õppetasu maksmisest vabastatud, seega ei pea maksma ka akadeemilise puhkuse ajal.
   
• Eestikeelse õppekava alusel osakoormusega päevaõppes õppiv üliõpilane peab maksma jooksva semestri eest õppetasu, kui akadeemiline puhkus algab pärast maksetähtpäeva. Kui akadeemiline puhkus algab enne maksetähtpäeva, ei tule jooksva semestri eest õppetasu maksta. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral tuleb õppetasu maksta jooksva semestri eest, pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppetasu maksma ei pea. NB! Akadeemilise puhkuse ajal õppetööl osaledes tuleb õpingute eest tasuda registreeritud õppeainete mahu järgi.
  
  Osakoormusega sessioonõppes akadeemilise puhkuse ajal õppides saab õppetasu maksta kas ainepunkti hinna alusel või semestritasuna.
   
• Võõrkeelse õppekava alusel tasulisel kohal õppiv üliõpilane peab maksma jooksva semestri eest õppetasu, kui akadeemiline puhkus algab pärast maksetähtpäeva. Kui akadeemiline puhkus algab enne maksetähtpäeva, siis jooksva semestri eest õppetasu maksma ei pea. Enne maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral tuleb maksta õppetasu jooksva semestri eest. Pärast maksetähtpäeva lõppeva akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest õppetasu maksma ei pea.
  NB! Akadeemilise puhkuse ajal õppetööl osaledes tuleb õpingute eest tasuda kas ainepunkti hinna või semestritasu alusel.
  Pärast maksetähtpäeva algava akadeemilise puhkuse korral jooksva semestri eest rohkem õppetasu maksma ei pea (v.a lõputöö kaitsmise või lõpueksami korral, kui üliõpilane pole nende sooritamise semestril semestritasu maksnud).
   

  Õppetasu maksmise tähtpäev on sügissemestril 20. oktoober ja kevadsemestril 20. märts.

Taotluse alusel vabastatakse õppetasu maksmisest nii täis- kui ka osakoormusega õppiv üliõpilane, kes on õppima asunud täiskoormusega eestikeelse õppekava alusel ja on

• keskmise, raske või sügava puudega (tuleb esitada koopia kehtivast puuet tõendavast dokumendist) või 
• osalise või täieliku töövõime kaotusega (tuleb esitada koopia kehtivast töövõime vähenemist tõendavast dokumendist) või
• alla 7-aastase lapse või kuni 16-aastase puudega lapse vanem või eestkostja (tuleb esitada koopia lapse sünnitunnistusest ja lapse puude korral koopia kehtivast puuet tõendavast dokumendist).

Täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane vabastatakse nominaalse õppeaja ja pikendusaja jooksul õppetasust, kui ta õpib

• õendusteaduse õppekava alusel või
• õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi eestikeelse õppekava alusel (või sellisel erialal, mille lõpetajale antakse õpetaja või vanemõpetaja 7. taseme kutse).

Õppetasuvabastust saab taotleda sügissemestril 15. septembrini ja kevadsemestril 15. veebruarini. Taotlus ja lisadokumendid tuleb esitada oma valdkonna dekanaati või instituuti.

Õppetasuvabastust ei saa taotleda üliõpilane, kes on uuesti asunud õppima samal kõrgharidusastmel enne, kui on möödunud tasuta õppimise piiranguaeg. See tingimus ei kehti õpetajakoolituse õppekaval õppiva üliõpilase kohta. 

Üliõpilase põhjendatud taotluse alusel võib õppeprodekaan osaliselt või täielikult vabastada akadeemilisele puhkusele järgneval semestril õppetasu maksmisest eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega õppiva üliõpilase, kes on vähemalt 40 päeva semestrist olnud akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel, mille tõttu on  õppekava täitmine takistatud. 

Eestikeelse arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppekava üliõpilane on õppekava nominaalkestuse ja pikendusaasta jooksul õppetasu maksmisest vabastatud. Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi korraldatud konkursiga eritingimustel vastu võetud üliõpilane on vabastatud samuti õppetasu maksmisest.

NB! Õppetasuvabastuse korral teeb ülikool märke erivajaduse kohta üliõpilase andmete juurde Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemis (ÕIS-is). Ligipääs ÕIS-i sisestatud isikuandmetele on piiratud – neile pääsevad ligi ainult töötajad, kes vajavad seda infot oma tööülesannete täitmiseks.