Võrdne kohtlemine
Ülikooli jaoks on oluline tema liikmete heaolu, head töö- ja õpitingimused ning liikmete kaitstus ebaõiglase ja ebavõrdse kohtlemise eest.
Mitmekesisuse teadvustamine, ülikooli liikmeskonna õiguste austamine ja võrdse kohtlemise edendamine aitavad ülikoolil saavutada arengueesmärke, soodustada innustavat õpi- ja töökeskkonda ning väärtustada töötajaid ja üliõpilasi.
Mis on võrdne kohtlemine?
Mida teha, kui tunned, et sind koheldakse ebavõrdselt või kiusatakse?
Kuidas juhtumit lahendada?
Võrdse kohtlemise juhend ja tugiisikud
Juhendi eesmärk on anda töötajatele ja üliõpilastele ülevaade võrdse kohtlemise ja töökiusamise tähendusest, selged juhised võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest teavitamiseks ning kirjeldada viise diskrimineerimis- ja kiusamisjuhtumite lahendamiseks.
Kui mõnel ülikoolipere liikmel on kahtlus, et teda või mõnd tema kolleegi või kaasüliõpilast koheldakse ebavõrdselt või kiusatakse, on tal võimalus saada esmast nõu ja tuge võrdse kohtlemise tugiisikult.
Kaebuse esitamine
Õpi- või töökeskkonnas toimunud diskrimineerimis- või kiusamisjuhtumite ametlikuks lahendamiseks täida kaebuse vorm ja esita see e-kirja teel (tonis.karki@ut.ee) või paberkandjal (Ülikooli 18, Tartu) akadeemilisele sekretärile Tõnis Karkile, kelle ülesanne on leida probleemile lahendus kas iseseisvalt või erapooletu komisjoni kaasabil. Uurimisel on oluline ka tõendite olemasolu, seega palun edasta ühes kaebusega olemasolev tõendusmaterjal.
Diskrimineerimine
Diskrimineerimine tähendab isiku kohtlemist kellestki teisest halvemini või paremini. Selle tuvastamiseks ei pea tõendama diskrimineerija eesmärki või tahet kedagi diskrimineerida.
Otsese diskrimineerimise puhul koheldakse inimest tema soo, rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu halvemini kui teist inimest samalaadses olukorras.
Otsene diskrimineerimine on ka ahistamine ehk inimesele soovimatu või ebameeldiv käitumine või tegu, mis alandab tema väärikust ning loob ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna, mis võib muu hulgas mõjutada ka töö- või õpikeskkonda.
Kaudse diskrimineerimise puhul seab väliselt neutraalne õigussäte, kriteerium, tava või tegevus inimesed mingi tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Kaudseks diskrimineerimiseks ei loeta selliseid juhte, kus taval või tegevusel on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk, mille saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
Diskrimineerivaks peetakse ka seda, kui inimest koheldakse teistest halvemini. Samuti ei ole õigustatud negatiivsed tagajärjed sellele, kui inimene on oma õiguste eest seisnud ja esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või toetanud kaebuse esitanud isikut.
Diskrimineerimiseks peetakse ka diskrimineeriva käsu või korralduse andmist. Sellisel juhul on diskrimineerija see, kes selle käsu või korralduse andis.
Kui ebakohane käitumine ei ole otseselt seotud võrdse kohtlemise seaduses nimetatud tunnustega, võib tegu olla kiusamisega. Töö- või õpikeskkonnas kiusamise all mõistetakse korduvat, pikaajalist ning põhjendamatult vaenulikku ja ebaeetilist käitumist töötaja või üliõpilase suhtes. Selline käitumine paneb nad abitusse ja kaitsetusse positsiooni ning võib ohustada nende tervist.
Soolise võrdõiguslikkuse kava
2021. aasta lõpus valmis ülikoolis soolise võrdõiguslikkuse kava, mis on esimene suurem samm teema laiema ja süsteemsema käsitelu poole.
Ülikooli soolise võrdõiguslikkuse kavas on esitatud neli eesmärki, mida soovitakse aastatel 2022–2025 täita ja edendada:
- suurendada liikmeskonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ja näidata selle seoseid ülikooli põhitegevusega (õpe, teadus, ühiskonna teenimine);
- edendada töötajaskonnas soolist võrdõiguslikkust
2.1. sooteadliku värbamise, võrdsete karjäärivõimaluste loomise, karjäärinõustamise ja mentorluse kaudu,
2.2. soolise palgalõhe vähendamise kaudu,
2.3. töö ja pereelu tasakaalu toetavate paindlike töövõimaluse loomise kaudu; - kaasata juhtimiskogudesse ja otsuste tegemisse tasakaalustatult eri soost töötajaid;
- edendada organisatsioonikultuuri, mis väärtustab kõikide liikmete võrdset kohtlemist, sh süvendada liikmeskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ja seksuaalsest ahistamisest; pöörata tähelepanu probleemide ennetamisele ja lahendamisele.
Mitmekesise tööandja märgis „Austame erinevusi“
2022. aasta sügisel andis Eesti Inimõiguste Keskus koostöös Sotsiaalministeeriumiga Tartu Ülikoolile märgise „Austame erinevusi“, millega tunnustatakse tööandjat, kes peab lugu võrdsest kohtlemisest ja kaasavast organisatsioonikultuurist ning kelle sisuline töö mitmekesisuse juhtimisel on teistele eeskujuks. See näitab organisatsiooni pühendumist mitmekesisuse toetamisele ning seeläbi ka parema töökeskkonna ja ühiskonna loomisele. Märgis kehtib kaks aastat.
Mitmekesisuse kokkulepe
2022. aasta aprillis allkirjastas ülikool ka Eesti Inimõiguste Keskuse koordineeritava mitmekesisuse kokkuleppe, millega liitudes kinnitab organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust ja väärtustab võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, klientide kui ka partnerite seas. Kokkuleppe punktidega saab tutvuda Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel.
Kokkuleppega liitunud ettevõtted ja organisatsioonid moodustavad võrgustiku, mille kaudu jagatakse parimaid tavasid ning räägitakse ühiskonnas kaasa mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise teemal. Samuti pakub kokkulepe oma liikmetele tasuta võimalusi osaleda koolitustel, seminaridel ja töötubades ning suhelda oma ala parimate asjatundjatega.