Sisseastumine doktoriõppesse

Tartu Ülikool on Eesti juhtiv teadus- ja arendusasutus, kus õpib ligikaudu 1100 doktoranti. Oleme rahvusvaheline ja mitmekultuuriline teaduskeskus, kus doktorantidele pakutakse põhjalikult välja töötatud doktoriõppe programme ning rikkalikult võimalusi teadustöö tegemiseks. Õpingute käigus on doktorandil võimalus teha koostööd oma ala asjatundjatega üle maailma, näiteks osaledes rahvusvahelistel konverentsidel ja projektides, aga ka lühi- või pikaajalises õpirändes.

Doktorantuur kätkeb doktoritöö kirjutamist ja õpinguid, mille alla käivad nii ainekursused kui ka ülekantavate oskuste koolitused. Doktoritöö võib olla vormistatud kas monograafiana või artiklipõhise tööna, võimalik on ka rakenduslikke lahendusi sisaldav või loomeuurimuslik doktoritöö. Doktoriõppe kava on paindlik ning selle koostamisel lähtutakse suuresti doktorandi uurimisprojektist, oskustest ja karjääriplaanidest. Tartu Ülikoolis kaitstakse igal aastal ligikaudu 120 doktoritööd, mis moodustavad üle poole kõikidest Eestis kaitstavatest doktoritöödest.

Tartu Ülikooli doktorikraad valmistab sind suurepäraselt ette akadeemiliseks karjääriks: 62 Tartu Ülikooli teadlast kuulub 1% maailma viidatuimate teadlaste hulka (ESI Web of Science). Lisaks akadeemilistele oskustele valmistab Tartu Ülikool doktorante ette ka tööks erasektoris – õpingute jooksul arendab doktorant oma meeskonnatöö-, juhtimis-, organiseerimis-, suhtlemis- ja esinemisoskusi, mida väärtustatakse nii akadeemilises elus kui ka kõikjal mujal.

Alates 2022/2023. õppeaastast sõlmib ülikool doktorandiga enamasti nooremteaduri töölepingu. Nooremteaduri palga miinimummäär Tartu Ülikoolis on võrreldav Eesti keskmisega. Valdkonnapoolse rahastuse ja juhendamisvalmiduse olemasolul on võimalik doktoriõpet läbida ka töölepinguta doktorandina (üliõpilase staatuses). Loe lähemalt doktorandi staatuse ja doktoriõppe rahastuse kohta.

Tartu Ülikoolis on kaheksa doktoriõppe programmi, mis koosnevad laiast valikust erialadest. Täiskoormusega programmi läbides jõuab doktorant kraadini ligikaudu nelja aastaga ja see on võrdsustatud 240 EAP-ga. Täpsemalt saad doktoriõppe korraldusest lugeda siit. Vastuvõtutingimused on sätestatud Tartu Ülikooli doktoriõppe vastuvõtueeskirjas.

Oled oodatud kandideerima doktoriõppesse, kui sul on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, leiad vajaliku info altpoolt punktist „Avalduse esitamine“.

 Magistrikraadile vastavad kvalifikatsioonid:

• vähemalt 4-aastase nominaalkestusega (enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud) bakalaureuseõppekava läbimisel välja antud diplom, mis tõendab bakalaureusekraadi;
• vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel välja antud bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita;
• ülikooli kraadita diplom;
• diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom;
• kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel;
• NSV Liidus saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni kohta (vt lisainfot Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kohta).

Info Valgevene ja Venemaa Föderatsiooni kodanikele

2024/2025. õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt võimalik taotleda pikaajalist viisat või elamisluba õppimiseks või kellel ei ole kehtivat õiguslikku alust õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni Eesti Vabariigis viibida. Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga kandidaadid saavad kandideerida.

Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt saavad Valgevene kodanikud taotleda pikaajalist viisat ja elamisluba Eestis õppimiseks, seega võivad nad ka doktoriõppesse kandideerida.

Tartu Ülikooli doktoriõppes on 50 eriala, mis jagunevad kaheksa programmi alla. Erialadega saad tutvuda siin. Erinevalt bakalaureuse- ja magistriõppest saad doktoriõppes kandideerida vastuvõtuperioodi jooksul ainult ühele erialale.

Kui kahtled, milline eriala võiks sobituda sind huvitava uurimisteemaga, uuri kindlasti vastava instituudi kodulehte. Sealt saad rohkem lugeda instituudi uurimissuundade ja teadusprojektide kohta ning leiad akadeemilised töötajad, kes tegelevad sulle huvipakkuva teadusvaldkonnaga.

Püüa leida eriala, mis sobib sinu uurimisteema ja akadeemilise taustaga. Kui eriala vastuvõtuinfos ei ole kirjas, et kandidaadil peab olema kindla valdkonna magistrikraad, saad kandideerida ka teise eriala kraadiga. Kandideerimisel pead tõendama, et sul on selle eriala doktoriõppeks piisavalt teadmisi ja kogemusi.  

Enamikul erialadel ei ole juhendaja leidmine kohustuslik, vaid soovituslik. Selle eesmärk on tagada, et instituudis on doktoritöö juhendamiseks vajalik teaduspädevus olemas.

Sobiv juhendaja tuleb kandidaadil endal leida. Soovitame vaadata instituutide ja valdkondade kodulehti ning uurida, millised teadusprojektid on seal parajasti käimas ja kes neid juhivad. Kasulik on vaadata ka instituudi teadustöötajate CV-sid Eesti Teadusinfosüsteemist (ETIS).

Kui oled leidnud juhendaja, kes tundub sobiv, võta temaga ühendust. Lisa e-kirjale kindlasti oma CV ja kirjelda, millisel teemal sooviksid uurimistööd teha. Akadeemilised töötajad saavad üldiselt palju kirju, seega ole hoolas ning pane vajalik info kirja selgesti, lühidalt ja akadeemilises stiilis.

Kui sind huvitavale doktoriõppe programmile või erialale on kehtestatud konkreetsed nõudmised, leiad need vastava programmi lehelt. Kui kandideerid projektipõhisel konkursil või erialale, kus instituut kuulutab välja kindlad uurimisteemad, ei ole vaja juhendajat ise otsida.

Doktoriõppe keskused ja instituudid:

• humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe keskus ja sealsed instituudid
• sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe keskus ja sealsed instituudid
• meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppe keskus ja sealsed instituudid
• loodus- ja täppisteaduste valdkonna doktoriõppe keskus ja sealsed instituudid

Sõltuvalt erialast, on võimalik kandideerida oma teemaga või valida teema eelnevalt kinnitatud teemade/projektide nimekirjast. Kui konkursside lehel ei ole vastuvõtuinfo avalikustamise tähtajaks erialal välja kuulutatud teemasid või projekte, saad doktoriõppesse kandideerida enda valitud uurimisteemaga.
 

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna erialad:

• üldjuhul saab kandideerida oma teemaga;
• kandideerimisel tuleb esitada doktoritöö kavand.
   

Sotsiaalteaduste valdkonna erialad:

• oma teemaga saab üldjuhul kandideerida psühholoogia ja õigusteaduse erialadele;
• majandusteaduse, meedia ja kommunikatsiooni, politoloogia, sotsioloogia ja ärijuhtimise erialadel kinnitatakse uurimisteemade nimekiri, mille hulgast kandidaat võib valida, aga võib kandideerida ka muu teemaga (vaata lisainfot programmi kodulehelt);
• haridusteaduse ja loodusteadusliku hariduse erialadel kinnitatakse uurimisteemade nimekiri, mille hulgast kandidaat peab valima, ja vastuvõtuperioodil ei ole võimalik kandideerida oma uurimisteemaga. Kui soovid välja pakkuda oma teemat, soovitame võimaliku juhendajaga juba varem ühendust võtta ja teema osas kokkuleppele jõuda;
• kandideerimisel tuleb esitada doktoritöö kavand.
   

Meditsiiniteaduste valdkonna erialad:

• oma teemaga saab üldjuhul kandideerida arstiteaduse ja farmaatsia erialadele;
• liikumis- ja sporditeaduste ning neuroteaduste erialadel kinnitatakse uurimisteemade nimekiri, mille hulgast kandidaat peab valima, ja vastuvõtuperioodil ei ole võimalik kandideerida oma uurimisteemaga. Kui soovid välja pakkuda oma teemat, soovitame võimaliku juhendajaga juba varem ühendust võtta ja teema osas kokkuleppele jõuda;
• kandideerimisel tuleb esitada doktoritöö kavand.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna erialad:

• toimub projektipõhine vastuvõtt. See tähendab, et valdkond kuulutab vastuvõtuks välja konkreetsed uurimisprojektid, mille hulgast peab valima, ja vastuvõtuperioodil ei ole võimalik kandideerida oma uurimisteemaga Kui soovid välja pakkuda oma teemat, soovitame võimaliku juhendajaga juba varem ühendust võtta ja teema osas kokkuleppele jõuda; 
• kandideerimisel tuleb esitada motivatsioonikiri.

Alates 2022/2023. õppeaastast võtab ülikool enamiku uutest doktorantidest tööle nooremteadurina, see tähendab, et üliõpilase staatusele lisandub töötaja staatus. Nooremteaduritega sõlmitakse tähtajaline tööleping ja neile tagatakse Eesti keskmise palgaga võrreldav töötasu (2024. aastal 1830 eurot kuus). Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub tööle täiskoormusega ja sellisel juhul kujuneb õppe- ja tööajaks neli aastat. Kokkuleppel juhendajaga on võimalik töötada ka väiksema koormusega. Minimaalne töökoormus on 0,5. 

Kui õppekohaga nooremteaduri ametikohta ei kaasne, siis on doktoriõppesse vastuvõetul ainult üliõpilase staatus. See võimaldab taotleda stipendiume ja toetusi, kuid ülikoolil ja riigil ei ole kohustust üliõpilasest doktorandile igakuist toetust või stipendiumi maksta.  

Eksternina ei saa enam doktoriõppes õpinguid alustada, küll aga on võimalik katkenud doktoriõpingud eksternina lõpetada.  

Loe lähemalt doktorandi staatuse ja doktoriõppe rahastuse kohta. 

Teadmussiirdedoktorantuur on koostöövorm ülikooli, partnerorganisatsiooni ja doktorandi vahel. Doktorant võib nooremteadurina töötada ka mõnes teises asutuses, näiteks ülikoolivälises teadusasutuses või eraettevõttes. Teadmussiirdedoktorant lähtub teadustöös partneroganisatsiooni vajadusest.

Vastuvõtt võib toimuda ka ilma avaliku konkursita. 

Loe lähemalt teadmussiirdedoktorantuuri kohta.  

Kui doktoritöö valmimine eeldab Tartu Ülikooli ja mõne välisülikooli pidevat koostööd ning juhendamist mõlemast ülikoolist, võib olla vajalik sõlmida doktorandi õpinguteks ühisjuhendamise leping (maailmas tuntud kui cotutelle leping). Selle tulemusena valmib doktoritöö, mida kaitstakse kahe ülikooli moodustatud ühise komisjoni ees. Eduka kaitsmise puhul annavad mõlemad ülikoolid välja diplomi, millel on viide teise ülikooli antud kraadi kohta. 

Välisülikoolis õppiva doktorandi saab ühisjuhendamise lepingu sõlmimise korral Tartu Ülikooli vastu võtta väljaspool konkurssi. Lepingu sõlmimise käigus hinnatakse kandidaadi vastavust Tartu Ülikooli doktoriõppe vastuvõtutingimustele, milleks on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning väliskandidaadi puhul ka nõuetekohane keeletase. 

Loe lähemalt ühisjuhendamise lepingu sõlmimise kohta. 

Kontakt õppeosakonnas: Reet Marits, reet.marits@ut.ee 

Esitada tuleb

• elektrooniline avaldus SAIS-is;
• doktoritöö kavand või motivatsioonikiri (olenevalt konkursi tingimustest);
• elulookirjeldus (CV). Selle koostamisel on abiks näidisvorm. CV peab kajastama näidisvormis nimetatud teemasid, aga selle kujundus on vaba;
• lõpudiplom koos akadeemilise õiendiga (ainult siis, kui SAIS-is avaldust esitades ei lisandu haridusandmete lehele infot omandatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni kohta).

Alates 2004. aastast Eestis omandatud hariduse andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid varem lõpetanud ja välisriigis magistrikraadi omandanud peavad arvestama lõpudiplomi ja akadeemilise õiendi esitamisega. Kui haridust tõendavad dokumendid on vaja esitada paberil, anname pärast avalduse ja elektroonsete dokumentide ülevaatamist sellest SAIS-i kaudu teada.

Eesti kodakondsusega kandidaadid saavad avalduse esitada SAIS-is. Süsteemi sisselogimiseks on vajalik kehtiv ID-kaart või mobiil-ID. Nende puudumisel võta juba enne kandideerimisperioodi ühendust e-posti aadressil phdadmissions@ut.ee.  

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, tuleb avalduse juurde laadida diplomi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Avalduse saad ära esitada nii, et esialgu puudub süsteemis info magistriõppe kohta. Lisame need andmed sinna ise hiljem, pärast haridusdokumentide menetlemist. Kui haridusdokumentide originaalid või kinnitatud koopiad on vaja esitada paberil, anname sellest SAIS-i kaudu teada. Kui oled bakalaureusekraadi samuti välisriigis omandanud, siis tuleb SAIS-i lisada ka koopiad bakalaureuseõppe lõpudokumentidest.

Välisriigis magistrikraadi omandanutel on soovitatav esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang kvalifikatsiooni vastavuse kohta doktoriõppesse astumiseks. Võime vastuvõtu käigus teha otsuse kvalifikatsiooni vastavuse kohta ka ilma ENIC/NARIC Keskuse hinnanguta või saata ise dokumendid keskusesse hindamisele. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni 30 päeva.

Kandideerida on võimalik ka siis, kui magistriõpe on alles lõpetamisel. Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne õppe algust.

Kui lõpetad magistriõppe Eestis ja avalduse esitamise ajal ei ole lõpetamise infot veel SAIS-is, saad avalduse siiski ära esitada. Värskendame lõpetamise andmeid avaldusel hiljem ise, tehes päringu Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS).

Kui õpid välisriigis ja saad magistrikraadi pärast kandideerimistähtaega, lisa avaldusele kinnitus magistriõppes õppimise kohta koos oma õppetulemuste viimase väljavõttega. Diplom ja akadeemiline õiend tuleb esitada esimesel võimalusel pärast õpingute lõpetamist.

Avaldused staatusega „Suunatud hindamisele“ või „Lubatud sisseastumiskatsele“ lähevad hindamisele vastavasse instituuti. Vastuvõtukomisjonid alustavad motivatsioonikirjade ja doktoritöö kavandite hindamist pärast kandideerimistähtaja lõppu. Kirjaliku töö punktid lisame SAIS-i niipea, kui kõik sellele erialale kandideerinute tööd on hinnatud.

Kandidaadid, kelle doktoritöö kavandit või motivatsioonikirja on hinnatud vähemalt 35 punktiga 50-st (õigusteaduse erialal 42 punktiga 60-st), kutsutakse sisseastumisintervjuule. Intervjuu kuupäev antakse enne teada ning täpse kellaaja lepivad kandidaat ja intervjuud korraldav instituut kokku omavahel. Sisseastumisintervjuu võib toimuda kohapeal või veebi teel (loe videointervjuu kohta).

Kirjalikke töid (doktoritöö kavandit või motivatsioonikirja) ja sisseastumisintervjuud hinnatakse 50 punkti skaalal, kus minimaalne positiivne tulemus on 35 punkti. Erandiks on õigusteaduse eriala, kus on kavandi eest vaja saada vähemalt 42 punkti 60-st ja intervjuu eest 28 punkti 40-st. Kirjaliku töö ja intervjuu punktid liidetakse ning lõplik punktisumma kujuneb 100 punkti skaalal. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel.

Kui oled saanud SAIS-i kaudu vastuvõtuotsuse, pead kinnitama õppimatuleku sealsamas SAIS-is seitsme päeva jooksul. Kui jätad selle tegemata, siis loobud õppekohast ja võimaluse korral pakume seda pingereas järgmisele kandidaadile.

Kui oled vastu võetud õppekohale, millega kaasneb töötamine Tartu Ülikoolis nooremteaduri ametikohal, siis tuleb sul enne õpingute algust sõlmida tööleping. Töölepingu sõlmimiseks võtab ülikool vastu võetud kandidaadiga ühendust paari nädala jooksul pärast õppima tuleku kinnitamist. 2024. aastal on nooremteaduri töötasu täiskoormusega töötades 1830 eurot kuus (brutotasuna). 

Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub teadus- ja õppetööle täiskoormusega konkursi infos avalikustatud kuupäevast. Koormuse ja õppetöö alguse kuupäeva üle on võimalik pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et kui ülikool ja vastuvõetu ei saavuta töölepingu osas üksmeelt, siis on ülikoolil õigus vastuvõtuotsus tühistada. Nooremteaduri töökohaks on Tartu, kui töölepingus ei lepita kokku teisiti. 

Veebruari ja mai-juuni kandideerimisperioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse õppeaasta alguses. Septembri ja novembri perioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse sügissemestri jooksul, hiljemalt kevadsemestri alguseks.

Doktorandile vajaliku info leiad siit.