Tartu Ülikooli liikuvusuuringu tulemused

Uuringu meeskond soovitab seada selged kestlikkuse-alased eesmärgid, kuhu ülikool soovib kas lähema viie või kümne aasta jooksul tudengite ja töötajate liikuvuse valdkonnas jõuda. Ülikool saab soodustada kestlike liikumisharjumuste kujunemist ülikoolipere seas süsteemse, läbimõeldud ja juhitud tegevuse tulemusena.

Ülikool saab olla eeskujuks teistele tööandjatele, linnadele ja ülikoolidele lahenduste loomisel ja elluviimisel nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt, et soodustada kestlike liikumisviiside kasutust ja inimmõõtmelise linnaruumi kujundamist.

Liikuvuse kestlikkuse küsimusi ja keskkonnamõju soovitame käsitleda laias vaates:

• modaaljaotus ja aktiivsete liikumisviiside osakaal,
• liikumise tervisemõjud,
• liikumiseks kasutatavate fossiilkütuste maht ja sellest tekkiv kasvuhoonegaaside heide,
• liikumistaristu struktuur, kvaliteet ja mõju kestlike liikumisviiside kasuks otsustamisele,
• talihoolduse kvaliteet,
• väliruumi maakasutus – autode ja rataste parkimiseks, eri liikumisviisidega liikumiseks, õues viibimiseks (sh õuesõpe) ja haljastuseks kasutatava maa-ala proportsioonid,
• eri tüüpi liikumistaristu rajamiseks ja halduseks tehtavad kulutused, finantsmeetmed,
• autokasutuse piiramiseks ja aktiivsete liikumisviiside kasutuse soodustamiseks,
• hoonesisese taristu (riietus- ja pesuruumid) olemasolu,
• ülikooli otsuste ja loodava taristu mõju teistele ruumikasutajatele ja linnaruumi kvaliteedile laiemalt, koostöö omavalitsuste ja
• liikuvusteenuste pakkujatega ning süsteemne andmete kogumine, töötlemine ja analüüs.

Liikuvuse käsitlusalana soovitab uuringu meeskond määratleda tudengite, külalisüliõpilaste, täiendusõppes osalejate, töötajate ning käsundus- või töövõtulepinguga ülikooli heaks töötavate isikute ülikooliga seotud liikumist. Kaaluda võib kutsutud külaliste ja ülikooli korraldatavate üritustega kaasuva liikumise käsitlemist.

Liikumise eesmärkide lõikes tuleb käsitleda nii kodu-töö / kodukooli vahelist pendelrännet, lokaalset ametialast ja õpingutega seotud liikumist ning lähetusi kodu- ja välismaal.

(Liikumis)taristuga seotud otsustes soovitame seada prioriteediks kestlike liikumisviiside kasutus. See puudutab

• ülikoolihoone vahetut ümbrust – selle turvalisust, esteetilisust, hooldatust, haljastust, jalakäijatele ja ratturitele mõeldud ruumi olemasolu ja paiknemist, ligipääsu hoonele, ilmastikukindlaid rattaparklaid, kastirataste parkimiskohtade olemasolu, parklate turvameetmeid, väliala korrapärast talihooldust jalakäijate ja ratturite liikumisteedel, rattaparklate talihooldust, elektrirataste laadimistaristu olemasolu ja minirattahoolduspunktide (iseteeninduspunktide) rajamist rattaparklatesse;
• hoonesisest taristut – pesu- ja riietusruume, riidehoiukappe;
• hoonete vahelisi ühendusteid koostöös linnaga – jalakäijate ja ratturite peamised ühendusteed ülikoolihoonete vahel peavad olema turvalised, sidusad (katkestusteta) ja tervislikud (vältida õhu- ja mürasaastega palistatud liikumiskoridore);
• finantsmeetmeid – ülikooli hallata olevate autoparklate tasuliseks muutmist ja vastava taristu loomist ning ühistranspordi ja rattakasutuse kulude kompenseerimist.

Uuringumeeskond soovitab luua koostöös kasutajatega ilmastikukindlate ja kasutusmugavate rattaparklate tüüplahendus ning rajada ühtses stiilis parklad kõikide õppehoonete juurde kõikides linnades, kus TÜ õppehooned paiknevad.

Esimesed nädalad uues linnas ja elukeskkonnas saavad määravaks pikaaegsete harjumuste kujunemisele. Uute tudengite ja töötajate infomaterjali on kasulik lisada soovitused õppehoonete vaheliseks liikumiseks nii jala, rattaga kui ka ühistranspordiga. Seejuures soovitame koostada (interaktiivsed) kaardid nii tervisliku liikumisteekonna soovitustega kampuste vahel (teekond, kus on madal õhu- ja mürasaaste, rohkelt kõrghaljastust ning turvalised ja eraldatud kõnni- ja jalgrattateed) kui ka ilmastikukindlate rattaparkalte asukohtadega. Infomaterjalis tuleks tutvustada ka Tartu linna loodud kestliku liikumise taristut ja korraldust, sh bussi ja rattaringluse ühispiletit, sõidugraafikute ja rattaringluse rakendusi ning linke, kus saab jälgida busside liikumise reaalajas (nt Tark Tartu). Infomaterjal peaks olema laiemalt kättesaadav kui vaid TÜ uutele tudengitele ja töötajatele.

Ülikool saab tervislikke ja kestlikke liikumisharjumusi soodustada paindlikumate õppe- ja töötingimustega (nt tööpäeva algus- ja lõpukellaaeg, koosolekute ajastus, kaugtöö tegemise võimalused).

Julgemalt saab kasutada sotsiaalseid kampaaniaid ja teisi kommunikatiivseid meetmeid kehalise aktiivsuse soodustamiseks ja kõndimise ja/või rattasõidu juurutamiseks igapäevaelu rutiini ja tööharjumuste hulka (nt kõnnikoosolekute pidamine).

Ülikooliperele suunatud mitmesugused üleskutsed ja üritused aitavad kaasa kollegiaalsele ühistegevusele, kogemuse saamisele ja pikaajaliste harjumuste kujunemisele.

Väikeste kultuuri muutvate elementidena võib rattasõiduks vajalikke aksessuaare lisada ülikooli meenepoodi ja kingikotti (nt ülikooli logoga ratturite vihmakeebid, sadula vihmakatted, esi- ja tagatuled, helkurid, kellad, pudelihoidjad, rattakindad jms).

Ülikooli administratsioon saab olla aktiivseks toeks kolledžitele, kultuuriakadeemiale ja Tallinnas tegutsevale ülikooliperele sealsete kontekstitundlike lahenduste loomisel ja sealsete linnavalitsustega läbirääkimisel.

Tudengite tunniplaani koostamine saab toimuda tudengikesksemalt kui seni: tunniplaan peaks toetama õppehoonete vahelist aktiivset liikumist nii tervise kui ka mitmekesisuse eesmärgil, võimaldades selleks aga piisavalt aega ning vältides üleliigseid edasi-tagasi liikumisi üksteisest kaugemal paiknevate õppehoonete vahel ühe päeva jooksul.

Tunniplaanide koostamisel tuleb arvestada õppehoonete vahelise liikumise vajadust ja selleks kuluvat aega, et tudeng jõuaks kaugemal paiknevasse õppehoonesse õigeaegselt. Eri kampustes toimuva auditoorse töö vahele on mõistlik jätta üks loenguaeg.

Kui ülikooli eesmärk on kasutada värava- ja tõkkepuulogide andmestikku parkimisstatistika kogumiseks, siis on vaja ligipääsupiirang seada sisse ka ülikooli haldusalas olevatesse ülejäänud parklatesse, kaaluda väljumiste logimist ja ühtlustada andmete kogumise süsteemi.

Ligipääsupiirangu sisse seadmine on vajalik ka juhul, kui muuta autode parkimine ülikooli kinnistutel tasuliseks. See on teiste ülikoolide kogemuses üks peamisi meetmeid autostumise pidurdamiseks ja autokasutuse vähendamiseks.

Kõigi sekundaarandmete kasutamisel selleks esmalt mitte ette nähtud eesmärkidel, sh liikumismahu või keskkonnamõju hindamiseks, tuleb sellest kõigepealt tudengeid ja töötajaid teavitada. Soovitame koheselt märkida sisemistesse töökorralduslikesse dokumentidesse ja kasutusel olevatesse vormidesse andmete teisese kasutuse kavatsuse.

Veebiküsitluse avatud küsimuste põhjal tehtud soovitused leiab peatükist 4.2.8 (vt uuringu raportit).

Ühiste bussisõitude seeria korraldamine erinevate õppehoonete vahel liikumiseks Tartus koos linnaga loenguvahe kellaaegadel, et paremini tajuda tudengite võimalust jõuda õigeaegselt järgmisesse loengusse Tartu ühistranspordi abil ning selle võimaldamiseks vajaminevate muutuste sisu.

Ühise rattaretke korraldamine ülikoolihooneid ühendavate peamiste teekondade läbimiseks, et kaardistada nii õnnestunud lahendused kui ka vajaminevad muudatused teekonna turvaliseks ja meeldivaks läbimiseks eri aastaaegadel.

Tartu bussigraafikute analüüs loenguvaheaegadel ja tulemustele vastavalt soovituste tegemine kas bussigraafikute, bussipeatuste ja/või bussiliinide kohendamiseks. Linnasisene ühistransport peab olema taktipõhine ja piisavalt sage ning katma olulisi, enam kasutatud sihtkohti lähedal paikneva bussitaristu abil.

Tuvastatud vajaduste lahendamiseks ja muudatuste elluviimiseks aktiivse koostööformaadi sisse seadmine või olemasolevate formaatide ajakohastamine ülikooli ja Tartu linna vahel.

Ülikooli peahooneesise kujundamine atraktiivseks ja autovabaks linnaruumiks juba lähiajal.

Jalgratta- ja ühistranspordipileti kulu katmine erisoodustusmaksuta sarnaselt isikliku autokasutuse hüvitisele. Isikliku sõiduauto kasutuse hüvitise vähendamine või kaotamine. Praegune süsteem soosib üheselt autokasutust ega võimalda nt linnaliinide ega rattaringluse kasutust tööalaseks liikumiseks linna sees (vaja on isiklikku sõiduõigust, mille katmine tööandja poolt kuulub erisoodustusmaksu alla).

Jalgrattakulude puhul on alternatiiviks ka nende lisamine maksuvabastuse alla kuuluvate tervise edendamise kulude loendisse.