Aastaauhinnad
Tartu Ülikool tunnustab aastaauhindadega oma liikmete silmapaistvaid saavutusi kõrghariduse andmisel, teadustöö tegemisel ning ühiskonna teenimisel, et väärtustada nende nähtavust ülikoolis ja ühiskonnas. Auhindade andmisel lähtume ülikooli arengukavast ja ülikooli headest tavadest.
Ühiskonnateo auhinna, teadusteo auhinna ja keeleteo auhinna kandidaatide kohta võivad rektori moodustatud komisjonidele ettepanekuid teha rektoraadi liikmed ning instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud. Aasta õppejõu kandidaate saavad üliõpilased esitada veebivormi kaudu.
Aastaauhindade kandidaatide esitamise tähtpäev on 20. detsember.
Ühiskonnategu
Tartu Ülikooli ühiskonnateo auhinnaga tunnustatakse ülikooli liiget või töörühma, kes on eelnenud aastal mõjutanud märkimisväärselt ühiskonna arengut. Auhinda antakse välja alates 2021. aastast.
Ühiskonnateo auhinna annab rektor üle veebruarikuus vabariigi aastapäeva tähistamiseks korraldataval pidulikul aktusel. Auhinnasaajale antakse tunnistus ja rahaline preemia.
2024
Aasta ühiskonnategu on Tartu Ülikooli liikumislabori algatused, mis parandavad laste ja noorte tervist ning heaolu.
Enam kui 200 koolini jõudnud liikumislabori programm „Liikuma kutsuv kool“ aitab koolidel koolipäeva ja -kultuuri kohandades edendada laste ja noorte tervist. 2024. aasta sügisest rakendus koolides liikumislabori välja töötatud kaasaegne liikumisõpetuse ainekava.
Auhinna saajad on tervisekasvatuse kaasprofessor Merike Kull, liikumislabori spetsialistid Maarja Park ja Reelika Kiivit, liikumisuuringute spetsialist Katrin Mägi, kinantropomeetria teadur Evelin Mäestu, kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu, liikumislabori koolitusspetsialist Kadi Rutens, liikumislabori võrgustiku koordinaator Karmen Moont, funktsionaalse morfoloogia professor Priit Kaasik, sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ja kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.
Teadustegu
Tartu Ülikooli teadusteo auhinnaga tunnustatakse akadeemilist töötajat või töörühma, kes on eelnenud aastal paistnud silma erakordse alus- või rakendusteadusliku saavutusega. Auhinda antakse välja alates 2021. aastast.
Teadusteo auhinna annab rektor üle veebruarikuus vabariigi aastapäeva tähistamiseks korraldataval pidulikul aktusel. Auhinnasaajale antakse tunnistus ja rahaline preemia.
2024
Aasta teadustegu on inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine.
Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimauuringute keskuse töörühm uurib, mil määral vähendab globaalset soojenemist inimtekkeliste õhusaasteosakeste mõju pilvedele. Töörühm näitas esimesena maailmas, et need õhusaasteosakesed käituvad atmosfääris jäätekke tuumadena, põhjustades pilvede lumestumist. See vähendab pilvede hulka ning mõjutab päikese- ja soojuskiirguse voogusid.
Auhinna saajad on töörühma juht, kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll, kliimafüüsika spetsialist Jorma Rahu, kliimateaduste professor Piia Post, kliimauuringute keskuse insener Tanel Voormansik ning kliimafüüsika teadurid Hannes Keernik ja Heido Trofimov.
Keeletegu
Tartu Ülikooli keeleteo auhinnaga tunnustatakse ülikooli liiget või töörühma, kes on eelnenud aastal paistnud silma eesti keele väärtustamisega ülikooli eesmärkide täitmisel: kõrghariduse andmisel, teadustöö tegemisel või ühiskonna teenimisel. Auhinda antakse välja alates 2021. aastast.
Keeleteo auhinna annab rektor üle märtsikuus emakeelepäeva tähistamiseks korraldataval pidulikul üritusel. Auhinnasaajale antakse tunnistus ja rahaline preemia.
2024
Aasta keeletegu on soome-ugri keelte säilimisele ja arengule kaasaaitamine digitõlkevõimaluse loomise kaudu.
Tänu arvutiteaduse instituudi teadlaste ja arendajate tööle on tõlkemootori Neurotõlge vahendusel võimalik tõlkida 30 keelde, millest 23 on soome-ugri keeled. Neurotõlke arendamiseks tehakse koostööd eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlastega, kelle pikaaegse töö tulemusena on kogutud ja digitaliseeritud hulgaliselt hõimurahvaste keelte sõnavara ning loodud keelekorpusi. Ohustatud sugulaskeelte masintõlkimise võimaldamine aitab neid säilitada ja nende kõnelejaid toetada. Tõlkemootorit saab katsetada lehel www.neurotolge.ee.
Auhinna saajad on arvutiteaduse instituudist keeletehnoloogia professor Mark Fišel, keeletehnoloogia teadur Lisa Yankovskaya, keeletehnoloogia nooremteadurid Dmytro Pashchenko, Hele-Andra Kuulmets ja Taido Purason, keeletehnoloogia kaasprofessor Heiki-Jaan Kaalep, teaduslik programmeerija Tarmo Vaino, keeleandmete ja sisuloome spetsialist Britt-Kathleen Mere, programmeerija Aleksei Ivanov ja rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudist digitaalse lingvistika lektor Joshua Wilbur, läänemeresoome keelte kaasprofessor Elena Markus, soome-ugri keelte kaasprofessor Fedor Rozhanskiy, läänemeresoome keelte foneetika teadur Tuuli Tuisk ja liivi keele teadur Marili Tomingas.
Ühiskonnategu
2023
Tartu Ülikooli ühiskonnategu on eesti keele õppe ning kestliku moe- ja ettevõtlusõppe ühendanud „Moepööre“.
Ida-Virumaa moeloojad, õmblejad, disainerid ja kultuurikorraldajad osalesid programmis, mis andis neile uusi teadmisi loovettevõtlusest ning võimaluse õppida ja praktiseerida moetööstuse ja ettevõtluse eestikeelset sõnavara. Viljandi kultuuriakadeemia, Integratsiooni Sihtasutuse ja Estonian Fashion Festivali koostööprogrammi lõpuks lõid osalejad enda moekollektsiooni ning esitlesid seda suurel laval, kaasates ka kohalikku kogukonda.
Auhinna saajad on Viljandi kultuuriakadeemia projektijuht Lembe Lahtmaa, materjaliõpetuse nooremlektor Diana Tuulik ja Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar.
Teadustegu
2023
Tartu Ülikooli teadustegu on Eesti rahva kultuurilist, keelelist ja geneetilist kujunemist mõjutanud ja mõjutavate protsesside tervikliku käsitluse loomine. Et mõista paremini Eesti alale saabunud küttide-korilaste kultuurilist, keelelist ja geneetilist kujunemist 21. sajandi digirahvaks, on ülikooli arheoloogid, ajaloolased, geneetikud, lingvistid, folkloristid, etnoloogid, geoloogid ja geograafid asetanud loodus- ja keeleteadusliku ning arheoloogilise teabe üheskoos ajaloolisse konteksti. Tulemusi tutvustatakse veebilehel eestijuured.ee.
Auhinna saajad on arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv, arheoloogia professor Valter Lang, arheogenoomika professor Kristiina Tambets, eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu, arheoloogia nooremteadur Silvia-Kristiin Kask ja projektijuht Sandra Sammler.
Keeletegu
2023
Tartu Ülikooli keeletegu on eestikeelne kõrgkooliõpik „Rakubioloogia“. Õpik kätkeb süsteemset ja ajakohastatud ülevaadet tänapäevasest rakubioloogiast, hõlmates ka teadmisi arengubioloogiast, immunoloogiast, kasvajate tekkest ning histoloogiast. Saja kaasosalise ja 31 autoriga rakubioloogia õpiku koostamisel on ära tehtud märkimisväärne töö eestikeelsete erialaterminite loomisel, uuendamisel ja kasutusse kinnistamisel. See aitab kaasa eestikeelse teadusliku mõtlemise kestlikkuse püsimisele.
Auhinna saajad on vivaariumi juhataja Sulev Kuuse ja rakubioloogia professor Toivo Maimets.
Ühiskonnategu
2022
Tartu Ülikooli ühiskonnategu on Eesti kõrghariduse ja teaduse puuduliku rahastamise teadvustamine ühiskonnas.
Üliõpilaskonna jõulistel väljaastumistel kõrghariduse ja teaduse suurema rahastamise eest oli 2022. aastal ühiskonnas suur mõju. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse algatusel korraldasid kuue Eesti ülikooli üliõpilased tudengivarjupäeva, mille jooksul tutvustati Riigikogu liikmetele ülikoolide argipäeva ja muresid. Oma keerulisele majanduslikule olukorrale tähelepanu juhtimiseks viisid üliõpilased ühe algatusena ellu tudengisöökla katseprojekti Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Suurim nähtavus saavutati õppeaasta avaaktusel sentide valju kõlistamisega, millega näidati, et kõrgharidus vajab kiiremas korras rohkem raha. Auhinna saaja on Katariina Sofia Pätsi juhitud Tartu Ülikooli üliõpilasesindus.
Teadustegu
2022
Tartu Ülikooli teadustegu on hologrammid, mis vähendavad laste haiglahirmu ja leevendavad valuaistinguid.
Tartu Ülikooli teadlaste rahvusvahelise uurimistöö tulemusena hakati Eesti haiglates näitama laste ravi toetamiseks innovaatilise lahendusena hologramme. Nimelt ilmnes teadusuuringutest, et sõbralike kolmemõõtmeliste tegelaskujude vaatamine ja nendega suhtlemine protseduuride ajal vähendas märkimisväärselt laste valuaistinguid ning mõjus neile rahustavalt. Uuendusele annab erilise väärtuse see, et esimesena Eesti haiglates lastele hologrammidena näidatavad tegelased räägivad just eesti keeles. Auhinna saaja on laste neuropsühholoogia kaasprofessor Anneli Kolk ning tema juhitud töörühm: lasteneuroloogia nooremteadur Alina Roštšinskaja, laste neuropsühholoogia teadur Marianne Saard ning meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased Triinu-Liis Loit, Kätlin Kits ja Christen Kööp.
Keeletegu
2022
Tartu Ülikooli keeletegu on eesti keele õpetamine Ukraina sõjapõgenikele vabatahtlike abil.
Et aidata Ukraina sõjapõgenikel Eestis kohaneda, koostasid Tartu Ülikooli keeleteadlased ukrainlaste vajadusi arvestava programmi eesti keele õppimiseks. Üliõpilastest vabatahtlikud koolitati keeleõpetajateks, kes aitasid ukraina lastel eesti keelt õppida ja koolis kohaneda ning õpetasid ka täiskasvanuid. Algatuse mõju ei väljendu üksnes eesti keelt õppinud ukrainlaste arvus, vaid ka õpetajatena kaasatud vabatahtlike elumuutvas kogemuses. Ukrainlaste jaoks välja töötatud programmi eriline väärtus seisneb võimaluses kasutada seda sarnastes olukordades eeskujuna õppijate ja õpetajate kokkuviimiseks. Auhinna saaja on psühholingvistika kaasprofessor Virve-Anneli Vihman ja tema juhitud töörühm: geoloogia peaspetsialist, geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppekavade programmijuht Kairi Põldsaar; eesti keele võõrkeelena kaasprofessor, eesti keele võõrkeelena didaktika kaasprofessor Mare Kitsnik; arengu- ja koolipsühholoogia nooremlektor Ada Urm; mordva keelte teadur Denys Teptiuk ning rahvusvahelise turunduse peaspetsialist, eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava doktoriõppe üliõpilane Anna Branets.
Ühiskonnategu
2021
Tartu Ülikooli ühiskonnategu on reoveeseire meetodi üleriigiline juurutamine.
Meetodit on kasutatud alates 2020. aasta sügisest koroonaviiruse leviku tuvastamiseks. Edaspidi saab reoveeseiret rakendada paljudel eesmärkidel, näiteks narkootikumide või ravimijääkide tuvastamiseks. Auhinna saaja on professor Tanel Tenson ning tema juhitav töörühm koosseisus kaasprofessor Veljo Kisand, teadur Helen Tammert, teadur Peeter Laas ja spetsialist Kristel Panksep.
Teadustegu
2021
Tartu Ülikooli teadustegu on kasvajaspetsiifiliste ravimite transporti võimaldavate kullerpeptiidide väljatöötamine.
See võimaldab tulevikus kasutada vähiravis väiksemaid ravimiannuseid, mis vähendab märkimisväärselt ravimite kõrvaltoimet. Auhinna saaja on professor Tambet Teesalu.
Keeletegu
2021
Tartu Ülikooli keeletegu on keelt ja tehnoloogiat ühendav teadus- ja arendustegevus masintõlke ja neurokõne alal.
Keeleteo valimisel sai määravaks asjaolu, et digiteerimine aitab tagada eesti keele arengu ja säilimise. Auhinna saaja on professor Mark Fišel ning tema juhitud töörühm, mille liikmed on rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep, nooremteadur Andre Tättar, programmeerija Taido Purason, programmeerija Maali Tars, programmeerija Agnes Luhtaru, nooremteadur Hele-Andra Kuulmets, programmeerija Annika Laumets-Tättar ja programmeerija Rasmus Lellep.
Aasta õppejõud
Tartu Ülikooli aasta õppejõu auhinnaga tunnustatakse üht humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna, üht sotsiaalteaduste valdkonna, üht meditsiiniteaduste valdkonna ning üht loodus- ja täppisteaduste valdkonna akadeemilist töötajat, kes on eelnenud aastal paistnud silma väga hea õpetamisoskusega. Auhinda antakse välja alates 2006. aastast.
Aasta õppejõu auhinna annab rektor üle veebruarikuus vabariigi aastapäeva tähistamiseks korraldataval pidulikul aktusel. Auhinnasaajale antakse tunnistus ja rahaline preemia.
2024
Aasta õppejõud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas
Eesti keele õpetaja Piret Toomet
Piret Toomet teeb tänuväärset tööd välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpetamisel. Ta on pühendunud sellele, et tema loengud ja seminarid oleksid mitmekesised, informatiivsed ning huvitavad – üliõpilaste jaoks on need iga päeva haripunkt ja toredaim koht õppimiseks. Ta oskab suurepäraselt suhelda ja näeb palju vaeva, et pöörata tähelepanu igale õppijale. Piret Toomet on õppejõuna tõeliselt kirglik ja ei anna alla enne, kui kõik üliõpilased on asja selgeks saanud. Tähelepanuväärne on ka tema oskus luua lõbusat ja energilist õhkkonda, mis paneb tudengeid eesti keeles rääkides mugavamalt tundma.
Aasta õppejõud sotsiaalteaduste valdkonnas
Eripedagoogika lektor Pille Häidkind
Pille Häidkind on tasakaalukas, avameelne ja põhjalik õppejõud, kes õpetab oma aineid kirega. Tema loengud ja seminarid on alati energilised, kaasahaaravad ja loogiliselt üles ehitatud. Aine andmisel arvestab ta tudengite ootusi kursuse ülesehituse ja tähtaegade suhtes. Ta peab kinni kokkulepetest ja ei tee ebaõiglaseid järeleandmisi, olles samas vastutulelik ja arvestav. Õppejõuna peab ta tähtsaks teaduspõhist lähenemist, mis on tudengitele suureks eeskujuks. Pille Häidkind vedas eest ka esimese eripedagoogika kõrgkooliõpiku koostamist. See õpik on üliõpilaste jaoks väärtuslik materjal bakalaureuseeksamiks õppimisel ja on toeks kõikidele haridusvaldkonnas toimetavatele inimestele.
Ka programmijuhina on Pille Häidkindi jaoks oluline üliõpilaste tagasiside, mille saamiseks kohtub ta tudengitega regulaarselt. Lisaks korraldab ta igal kevadel koostöös üliõpilastega populaarset praktika- ja õpikogemuste jagamise üritust „Kogu ja jaga“.
Aasta õppejõud meditsiiniteaduste valdkonnas
Radioloogia ja meditsiinilise biokeemia lektor Maksim Zagura
Maksim Zagura on kujundanud õppetöö igati tudengisõbralikuks ja mitmekesiseks. Tema aineks valmistumisel on abiks toetavad, selged ja kõikehõlmavad õppematerjalid, mis sisaldavad värskeimat ja olulisimat infot. Kontaktõppetunde rikastab ta alati rohke pildimaterjali, puhkehetkede, erialase lisainfo ja naljadega. Õpitule saavad tudengid pidevat tagasisidet vabas õhkkonnas tehtavate testidega, mille eest annab ta parimatele ka preemia. Maksim Zagura tundides saavad aktiivselt osaleda ja sõna võtta kõik tudengid. Samuti tutvustab ta üliõpilastele kasulikke lisamaterjale – olgu nendeks õpikud või veebikeskkonnad –, mis aitavad õppida ka teistes ainetes. Tänu tema erialateadmistele ja avarale silmaringile ei jää vastuseta ühegi üliõpilase küsimus. Maksim Zagura on alati valmis aitama tudengeid erialaorganisatsioonide ettekannete koostamisel ja kaasab neid aktiivselt teadustöösse. Tema õpetamisstiilis kajastub siiras pühendumus oma eriala ja selle edasiandmise vastu.
Aasta õppejõud loodus- ja täppisteaduste valdkonnas
Arengubioloogia kaasprofessor Tambet Tõnissoo
Tambet Tõnissoo seab üliõpilaste õppimise alati esikohale ja soodustab tudengite vahel aktiivset koostööd, julgustades tegema rühmatöid ja pidama arutelusid, mis aitavad üksteiselt õppida ning kriitilise mõtlemise oskust arendada. Ta on keskendunud oma õpetamise ja üliõpilaste arengu parandamisele ning otsib pidevalt uusi ja paremaid viise materjalide esitamiseks. Sealjuures on ta alati avatud tudengite tagasisidele. Tõnissoo loengud on meeldejäävad, interaktiivsed ja kaasahaaravad ning õppetöös tugineb ta uusimatele ja olulisimatele uurimistöödele. Ta on tuntud oma loovuse poolest, mis paistab silma ka tema õpetamismeetodites: näiteks kasutab ta molekulaarsete protsesside selgitamiseks käepäraseid abivahendeid, näitlemist ja tantsu. Tõnissoo teeb kindlaks, et iga üliõpilane saaks õpitust aru ja leiaks uusi viise, kuidas teemat ilma liigse lihtsustamiseta huvitaval viisil omandada. Ta toob praktilisi näiteid, mis aitavad tudengitel näha, kuidas teoreetilisi teadmisi päris maailmas rakendatakse. Tõnissoo on valitud viiel korral ka instituudi aasta õppejõuks.
2023
Aasta õppejõud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas
Inglise keele kaasprofessor Jane Klavan
Ta on uskumatult meeldiv, vastutulelik ja aktiivne õppejõud, kes hoolib oma ainetest ja üliõpilastest, toetab tudengite iseseisvust ning peab oluliseks usaldusliku keskkonna loomist. Jane Klavani loengud ja seminarid pole kunagi üksluised ega igavad, kuna ta kasutab õpitu kinnistamiseks erinevaid meetodeid ning tema antud loomingulised kodutööd innustavad õppima. Kuigi paljudes tema ainetes ei ole kohalkäimine kohustuslik, on auditoorium alati täis, mis näitab tema õpetamise efektiivsust: ta motiveerib üliõpilasi oma meeldiva tööeetikaga. Jane Klavan hindab tudengite tagasisidet, tunneb kõiki nimepidi ning läheneb igale probleemile mõistvalt ja praktiliselt.
Aasta õppejõud sotsiaalteaduste valdkonnas
Sotsiaaltöö õpetaja Valter Parve
Ta on väärikas õppejõud, kes teeb tööd südamega ja on oma ala täielik ekspert. Valter Parve teab, et õppimine põhineb koostööl. Ta julgustab tudengeid küsimusi esitama ning vastab alati põhjalikult ja hea meelega. Tema innukus ja inspiratsioon sütitavad kõigi südametes sotsiaaltöö leegi. Valter Parve püüab lisaks eriala alusainete õpetamisele olla esimese aasta üliõpilastele abiks ka ülikooliellu sisseelamisel. Tema loengutest, kus käivad käsikäes erialased teadmised ja elutarkus, ei taheta puududa: praktilised näited aitavad mõista aine sisu ja sotsiaaltöö tähtsust.
Aasta õppejõud meditsiiniteaduste valdkonnas
Inimese anatoomia lektor Helen Zirnask
Ta vastutab esmakursuslaste ühe raskeima aine eest, mille õppimist hõlbustavad tema huumorimeel ja esitusviis. Hoolimata aine suurest mahust on anatoomia õppimine tänu Helen Zirnaskile veidikenegi lihtsam, sest praktikumides valitseb hea õpikeskkond ja meeleolu. Tema suurepärane loomus muudab talutavaks ka esmapilgul hirmutavana tunduvad lahangusaali külastused. Ehkki materjal on keerukas, säilitab õppejõud kerguse ja positiivsuse ning toob elulisi näiteid oma töökogemusest. Isegi kell kaheksa hommikul tulevad tudengid praktikumi hea tuju ja naerul suuga. Helen Zirnask hoiab üliõpilastega pidevalt kontakti ja kohtleb neid mõistvalt. Eelmiste õppijate põhivigu rõhutades aitab ta praegustel neid mitte korrata.
Aasta õppejõud loodus- ja täppisteaduste valdkonnas
Kolloid- ja keskkonnakeemia lektor Edith Viirlaid
Ta on oma töös paindlik ja annab üliõpilastele võimaluse maksimaalselt areneda. Tema ainekursuse testide lahendamine nõuab materjali läbitöötamist, tänu millele saab õppija praktikumiks vajalikud teadmised. Edith Viirlaid on väga abivalmis, tore ja entusiastlik õppejõud, kes õpetab oma ainet täieliku pühendumusega. Tema loengud, praktikumid ja seminarid ei ole kunagi igavad ning aitavad tudengitel teemast päriselt aru saada.
2022
Aasta õppejõud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas
Kaasprofessor Olga Schihalejev
Aasta õppejõud sotsiaalteaduste valdkonnas
Kaasprofessor Andero Uusberg
Aasta õppejõud meditsiiniteaduste valdkonnas
Lektor Raivo Puhke
Aasta õppejõud loodus- ja täppisteaduste valdkonnas
Professor Ivo Leito
2021
Aasta õppejõud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas
Antonina Kostina
Maailma keelte ja kultuuride kolledži norra keele õpetaja Antonina Kostina loob üliõpilaste sõnul teadlikult toetava ja avatud õpiõhkkonna, kus ei kardeta katsetada ega vigu teha. Tema üliõpilased saavad lisaks keeleoskusele ning Skandinaavia kirjandust ja ajalugu puudutavatele süvateadmistele kaasa esinemisoskuse, analüüsi- ja kriitilise mõtlemise võime, meeskonnatööoskuse ja digipädevused humanitaariaalase uurimistöö tegemiseks.
Aasta õppejõud sotsiaalteaduste valdkonnas
Professor Triin Vihalemm
Ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm on üliõpilaste hinnangul oma töös suurepärane. Ta annab üliõpilastele juba õppimise ajal võimaluse panustada päriselt Eesti arengusse ning tema loengud on põnevate aruteludega, ajakohased ja tudengisõbralikud. Vihalemma tagasiside tudengitele on edasiviiv, inspireeriv ja selgesõnaline, tekitades õppijates tunde ja veendumuse, et neid nähakse ja mõistetakse, et nende mõtted on olulised ja õiged.
Aasta õppejõud meditsiiniteaduste valdkonnas
Professor Külli Kingo
Kliinilise meditsiini instituudi dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingot kirjeldavad üliõpilased kui väga põhjalikku, tarka ja tudengisõbralikku õppejõudu. Ta kasutab erinevaid õppimist toetavaid ja kontrollivaid meetodeid. Lisaks sellele on Kingo suurepärane suhtleja, kes aitab lahendada probleeme ja seletab materjali innustavalt ning arusaadavalt. Üliõpilased on öelnud, et õpivad tema aines rohkem kui ei kunagi varem.
Aasta õppejõud loodus- ja täppisteaduste valdkonnas
Ene Kook
Ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika lektor Ene Kook paistab üliõpilaste sõnul silma erakordselt suurte teadmistega, vastutulelikkuse ja selge missiooniga äratada huvi igas tudengis. Kõik tema õppeained on suurepäraselt organiseeritud ning tema näidatud seosed eri teemade, õppeainete ja igapäeva elu vahel suurendavad õpitava väärtust. Kook on professionaalne, parajalt range ja nõudlik, kuid seejuures armastab oma valdkonda südamest ja naudib õpetamist ning vaimustab sel moel ka oma üliõpilasi.
