Tartu Ülikooli suur medal

Maris Laan on Tartu Ülikooli inimese geneetika professor, meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan, senati liige aastatel 2023–2026, akadeemilise komisjoni liige ja akadeemik. Tema uurimistöö keskmes on reproduktiivgeneetika ja genoomika – viljatus ning rasedustüsistuste pärilikud tegurid ja biomarkerid. Professor Laane uuringud on andnud uudseid teadmisi nii platsenta genoomi dünaamikast kui ka viinud uute geenide ja bioloogiliste radade avastamiseni. Alates iseseisva uurimissuuna rajamisest pea 25 aastat tagasi on ta teinud tihedat teaduskoostööd Tartu Ülikooli Kliinikumiga muu hulgas siirdemeditsiini vallas.

Professor Laan on oma eriala siiras eestkõneleja ja eestvedaja, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane ning hinnatud õppejõud ja mentor. Tema südameasjaks on olnud noorte nakatamine teadustöö pisikuga: juhendajana on ta toetanud kümneid üliõpilasi ja doktorante, kellest paljud on teinud Eestis ja rahvusvaheliselt silmapaistvat karjääri.

Lisaks teadus- ja õppetööle on professor Laan aidanud märkimisväärselt kaasa Tartu Ülikooli akadeemilisele juhtimisele ja Eesti teaduse arengule. Ülikooli otsustuskogude liikmena on ta seisnud järjekindlalt teaduse kvaliteedi, rahvusvahelise konkurentsivõime ja teadlaste järelkasvu tugevdamise eest. Ta on aidanud kaasa arstiteaduste doktoriõppe kvaliteedi parandamisele, sealhulgas arendanud teadmussiirdedoktorantuuri. Professor Laan on aktiivselt osalenud ka Tartu Ülikooli tulevikku kujundavates arendusprojektides, sealhulgas Alma Tominga keskuse rajamises ja kliinilise õppe keskuse loomise idee väljatöötamises. Tema strateegiline vaade, akadeemiline laiapõhjalisus ja pühendumus on aidanud suurendada meditsiiniteaduste kaalukust nii ülikoolis kui ka Eesti teadusruumis tervikuna.

Liina Lindström on Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele osakonna ja digihumanitaaria keskuse juhataja ning Tartu Ülikooli senati liige.

Lindström on pikaajalise teadlase, õppejõu ja juhina teinud ära erakordse töö keeleteaduse uurimisel ja arendamisel Tartu Ülikoolis ning seeläbi Eesti ühiskonna keeleteadlikkuse suurendamisel. Ta on juhtinud eesti ja üldkeeleteaduse instituudi arengut, edendanud rahvusvahelist koostööd ning seisnud teadlaste järelkasvu suurendamise eest. Tema juhitööd iseloomustab keskendumine üliõpilaste heaolule ning soov tugevdada ülikoolipere ühtekuuluvust, toetades igaühe võimalusi kaasa rääkida, vastutust võtta ja akadeemilises keskkonnas tegutseda.

Liina Lindströmi teadustöö keskmes on olnud eesti murded ning suuline keel ja selle varieerumine. Ta on aidanud mitmekülgselt arendada eesti keele ressursse ja korpuseid ning on hoolitsenud selle eest, et kogutud andmed oleksid kõigile digitaalselt kättesaadavad ja analüüsitavad. Sel viisil on ta ühendanud traditsioonilise keeleteaduse nüüdisaegsete tehnoloogiliste võimalustega.

Ta on eest vedanud digihumanitaaria edendamist Eestis ja keeleteaduslike meetodite kaasajastamist. Tema algatatud on digitekstide uurimiskeskus, mis aitab arendada digihumanitaaria õpet ning arendab muu hulgas tehisaru ja suurte keelemudelite jaoks vajalikku tekstipõhist andmetaristut. Samuti osaleb ta Keeleandmete Teadustaristu konsortsiumis, mille eesmärk on muuta Eesti keeleandmed süsteemselt kogutavaks, säilitatavaks ja taaskasutatavaks.

Eesti Keele Instituudi teadus- ja haldusnõukogu ning Eesti keelenõukogu liikmena on Lindström aidanud kujundada laiemat keelepoliitikat. Ta on võtnud avalikult sõna nii standardkeele ideoloogia, eesti keele õpetamise kui ka lõunaeesti keele toetamise teemal. Tal on ilmunud hulgaliselt kõrgetasemelisi rahvusvahelisi publikatsioone ja ta on osalenud uuemate eesti keele teaduslike üldkäsitluste koostamises. Liina Lindströmi pühendunud töö eesti keeleteaduse ja digihumanitaaria arendamisel on andnud silmapaistvaid tulemusi Eesti keeleteaduses ja teinud nähtavaks Tartu Ülikooli humanitaarteaduste rolli Eesti ühiskonnas.

Ruth Oltjer on arst, ettevõtja, teaduskoostöö edendaja ja Tartu Ülikooli nõukogu esimees.

Alates 2017. aastast on ta kuulunud Tartu Ülikooli nõukokku ja juhtinud selle tööd esimehena. Tema eestvedamisel on nõukogul olnud selge siht ja valitsenud on sisukas arutelukultuur, mis on võimaldanud seista järjekindlalt ülikooli arengu, kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning ülikooli inimeste hea käekäigu eest. Eriti märkimisväärne oli Ruth Oltjeri roll ülikooli juhtimise toetamisel rektor Volli Kalmu lahkumisele järgnenud keerulisel ajal ja osalus Eesti teadusleppe kujundamisel.

Ruth Oltjeri mõju ulatub kaugele väljapoole ülikooli. Arstina ja AS-i Chemi-Pharm rajaja ning juhina on ta olnud teaduspõhise ettevõtluse üks silmapaistvamaid eestkõnelejaid Eestis. Tema algatusel on sündinud koostööprojektid, mis toovad kokku teadlased, ettevõtjad ja tervishoiuvaldkonna eksperdid, et viia teadustulemused praktilisse kasutusse. Ta on järjepidevalt toetanud teaduse, kõrghariduse ja innovatsiooni arengut nii ettevõtluses, avalikus arutelus kui ka ühiskondlikes organisatsioonides.

Ruth Oltjeri tegevust iseloomustab haruldane võime ühendada strateegiline vaade, ettevõtlikkus ja hoolimine. Oma otsustes peab ta oluliseks inimesi, koostööd ja pikaajalist mõju. Ta on nõudlik, kuid õiglane eestvedaja, kelle jaoks ei ole teadmine ja areng eesmärk omaette, vaid ühiskonna paremaks muutmise vahend. Tema pühendumus, võime mõelda suurelt ja siiras soov tegutseda teiste heaolu nimel on teinud temast hinnatud partneri, inspireeriva liidri ja Tartu Ülikooli väärika saadiku.