Inauguratsiooniloengud

• Molekulaarse dendroinseneeria professor Yrjö Eero Helariutta, 10. veebruaril kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „From Tree Biology to Dendroengineering“ („Puittaimede bioloogiast dendroinseneeriani“)
• Kestlike siirete professor Laur Kanger, 10. märtsil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Kas teadus ja tehnoloogia aitavad keskkonnakriisi lahendada või hoopis võimendavad seda?“
• Eesti foneetika professor Pärtel Lippus, 24. märtsil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Need kolm väldet on meil toredad, aga kuidas see maailmale oluline on?“
• Materjaliteaduse professor Vambola Kisand, 7. aprillil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Antimikroobsete pinnakatetega kutsumata külaliste vastu“
• Tervisedenduse professor Kersti Pärna, 16. aprillil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Kui tervislikult elab Eesti rahvastik?“
• Molekulaartehnoloogia professor Uko Maran, 22. aprillil 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Kas on võimalik leida raviaineid ja materjale või hinnata kemikaalide keskkonnamõju ilma mahukate laborikatseteta?“
• Rakendusliku genoomika professor Priit Palta, 28. aprillil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Genoomika teel teadustulemustest ühiskondliku väärtuse loomiseni“
• Arheokeemia professor Ester Oras, 7. mail kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Biomolekulaarne muinasteadus: Rooma pronkslambist teadusparadigma muutuseni“.

• Praktilise eetika professor Kadri Simm, 16. septembril kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Kas eetikat saab õpetada?“
• Keskkonnatehnoloogia professor Kuno Kasak, 24. septembril kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Ökosüsteemide taastamine CO₂ sidumiseks atmosfäärist ja selle roll kliimamuutuste leevendamisel“
• Tehisintellekti professor Meelis Kull, 7. oktoobril kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Milles saame tehisaru puhul kindlad olla?“
• Riskisotsioloogia professor Kati Orru, 21. oktoobril kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Ühiskondlik haavatavus hädaolukordade ajal: millal teame, et oleme valmis?“
• Haridusteooria professor Rain Mikser, 23. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loengu pealkiri on „Murdumise metafoor ühiskonnateadustes: raamistik õpetajate hoiakute mõistmiseks“
• Siirdemeditsiini professor Mario Plaas, 28. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loengu pealkiri on „Teekond laborist inimeseni: kuidas katseloomad aitavad leida lahendusi harvikhaigustele ja kiirenenud vananemisele“
• Haridustehnoloogia professor Emanuele Bardone, 18. novembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loengu pealkiri on "Postdigital Education Futures in the Making: Estonia between Digital Hype and Educational Aspirations" (Postdigitaalse hariduse tulevik Eestis: digiõhina ja hariduslike püüdluste risttuules)

• Gaasfermentatsiooni professor Kaspar Valgepea, 25. veebruaril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas jäätmetes peituvaid süsinikoksiide bakterite abil taaskasutada?“
• Käitumisgeneetika professor Uku Vainik, 13. märtsil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Käitumine ja geneetika – kes neid jõuaks lahuta“
• Funktsionaalse ökoloogia professor Carlos Pérez Carmona, 19. märtsil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „A trait-based approach to biodiversity“ („Elurikkuse tunnusepõhine käsitlus“)
• Poliitikateooria professor Eva Piirimäe, 10. aprillil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Rahvaste enesemääramine ajaloolises perspektiivis“
• Ortodontia professor Triin Jagomägi, 15. aprillil kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Suu funktsioonide mõistmine ja nende roll hambumusanomaaliate kujunemisel. Kas ennetava hambaravi uus ajastu?“
• Psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman, 29. aprillil kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loengu pealkiri on „Keelemängu aabits. Kuidas lapsed omandavad eesti keelt ja muid keeli“
• Keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor lIona Tragel, 7. mail kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Sinu, minu, meie eesti keel. Kuidas Teda märgata, uurida ja õpetada?“
• Majandusõiguse professor Mari Ann Simovart, 15. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loengu pealkiri on „Kolm legendi riigihankeõigusest – kuidas need teenivad vaenulikku tehnoloogiat?“
• Radioloogia professor Pilvi Ilves, 22. mail kell 16.15 aulas. Loengu pealkiri on „Kuidas nii? Pole ju võimalik, et minu lapsel on insult!“

2024. aastal toimunud inauguratsiooniloengud:

• Kliimateaduste professor Piia Post, 15. veebruaril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Atmosfääri tsirkulatsioon kui õhu tants üle mastaapide ja maakera“.
• Geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, 13. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Ruumiandmete ja tehisaru kasutamine keskkonnaseires“.
• Mikrobioomika professor Elin Org, 3. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Inimese mikrobioomi uuringute minevik, olevik ja tulevik“.
• Rakendusliku materjaliteaduse professor Tarmo Tamm, 10. aprillil ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Polümeermaterjalid ja elu: mis järgneb plastiajastule?“.Afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg, 4. septembril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Tundes mõtet tundes“.
• Elektrokeemia professor Jaak Nerut, 24. septembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Vesinikupõhine tulevik. Elektrokeemia tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel“.
• Kliinilise psühholoogia professor Kirsti Akkermann, 10. oktoobril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Mõistes ja mõtestades psüühikahäirete olemust“.
• Kõrgtemperatuursete energiamaterjalide professor Gunnar Nurk, 16. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kõrgtemperatuurse elektrokeemia võimalused energiaprobleemide lahendamisel“.
• Loomaökoloogia professor Tuul Sepp, 22. oktoobril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju loomade tervisele ja selle leevendamise võimalused“.
• Poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel, 13. novembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Heidutuse semiootika ja strateegiline kommunikatsioon julgeoleku valdkonnas“.
• Infosüsteemide professor Kuldar Taveter, 17. detsembril kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Emotsionaalselt intelligentsete ja nutikate infosüsteemide poole“.

• Keskkonnatervishoiu professor Hans Orru, 21. veebruaril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas keskkond meie tervist mõjutab“.
• Germanistika professor Reet Bender, 9. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Entel-tentel-trikatrei-kümmel-pirte-kardavoi. Baltisaksa-eesti-läti mälupaigad“.
• Evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko, 15. märtsil kell 16.15 aulas. Loeng kannab pealkirja „Evolutsiooniline vaatenurk taimede elule“.
• Taastamisökoloogia professor Aveliina Helm, 21. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kas loodust saab taastada?“
• E-valitsemise professor Vincent Homburg, 6. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „The Politics of E-Governance“ („E-valitsemise poliitilisus“).
• Onkoloogia professor Jana Jaal, 27. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kas vähki saab võita?“.
• Füüsikalise farmaatsia professor Karin Kogermann, 11. mail kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas valmib kvaliteetne, efektiivne ja ohutu ravim“.
• Kunstiajaloo professor Anu Mänd, 4. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kas keskaja kunsti ajalugu on kunstiajalugu?“.
• Isiksusepsühholoogia professor René Mõttus, 10. oktoobril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Igaüks on isemoodi“.
• Läänemeresoome keelte professor Petar Kehayov, 19. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Seal, kus kontiinum katkeb. Läänemeresoome keelte uurimise katsumustest“.
• Sünnitusabi, günekoloogia ja geneetika professor Kristiina Rull, 2. novembril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Tänapäeva sünnitusabi võlud ja valud“.
• Informaatika didaktika professor Piret Luik, 23. novembril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kuidas suunata IT valdkonda enam tüdrukuid?“.

• Rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau, 15. veebruaril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Meretaseme ja rannavööndi muutused Läänemere idaosas“.
• Molekulaarse biomeditsiini professor Reet Kurg, 17. veebruaril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Biomeditsiini võimalused ja väljakutsed vähi varajasel avastamisel“.
• Empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu, 24. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kui ahned on sotsiaalsed institutsioonid Eestis?“
• Meditsiinigeneetika professor Neeme Tõnisson, 29. märtsil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Elu võimalikkusest koos genoomiandmetega. Kuidas näha võimalusi ja vältida ohte?“
• Arheogenoomika professor Kristiina Tambets, 7. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Minevikusündmustest biomolekulide kaudu. Bioloogiline ajalugu meie geenides“.
• Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik, 12. aprillil kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Kui tõlgendada saab mitmeti ehk Kirjast ja pühakirjast“.
• Arhiivinduse professor Aigi Rahi-Tamm, 19. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Arhiivi ja inimese lugu ning selle mitu palet 1940.–1960. aastate oludes: „kontroll peab olema igal pool““.
• Kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski, 24. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Vesinik ja kütuseelemendid“.
• Suulise ajaloo ja mälu-uuringute professor Ene Kõresaar, 26. mail kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Elulood kui mälutöö“.
• Turunduse professor Andres Kuusik, 28. septembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kuidas saada tähelepanu? Pilgujälgimisest turunduses“.
• Võrdleva poliitika professor Piret Ehin, 11. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Esindusdemokraatia vajalikkusest ja võimalikkusest Euroopa Liidu tasandil“.
• Bioinformaatika professor Hedi Peterson, 22. novembril kell 16.15 ülikooli aulas. Loeng kannab pealkirja „Arvutiga bioloogia kallal“.
• Liikumis- ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu, 7. detsembril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis. Loeng kannab pealkirja „Kuidas mõista paremini treeningukoormuse mõju?“