Möödunud nädalavahetusel, 4.–6. mail toimus Eestis Balti keemiaolümpiaad, kus sai esimese koha Leedu õpilane Justas Miliauskas. Eesti võistkonna õpilane Kaarel Toomet saavutas 6. koha.
Tänavu veebruaris ilmunud väljaandes „Building hope for Ukraine: 15 inspiring projects from Erasmus+ and European Solidarity Corps“ tõstis Euroopa Komisjon esile Tartu Ülikooli projekti.
Noore teadlase preemia pälvis Tartu Ülikooli geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman ja noore IT-teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep.
Et kevadiseks kokkutulekuks vaim valmis panna, kohtub Lauri Räpp Tartu Ülikooli tuntud ja värvikate vilistlastega, et vestelda ülikooliaja mälestustest, alma mater'i vaimust ning põhjustest, miks ikka ja jälle ülikooli tagasi tulla. Oma õpingutest nii Tartu Ülikoolis kui välismaal vestis talle ettevõtja Kristjan Korjus.
Metspalu valiti Academia Europaea biokeemia ja molekulaarbioloogia sektsiooni liikmeks. Sellega tunnustati tema kõrgetasemelist teadustööd ja püsivat panust Euroopa teaduse arengusse.
Loodusloovusfestival pakub ainulaadseid võimalusi kogeda Eesti looduse ilu ja mitmekesisust, pakkudes üritusi nii Tartus kui ka üle Eesti 5.–15. juunini.
Kliimaseaduse koostamine on seejuures väärt pingutus, mis edastab nii riigiasutustele kui ka ühiskonnale sõnumi, et neid teemasid võetakse üha tõsisemalt, leiti kestliku arengu keskuse aruteluringis.
Tartu Ülikooli etnoloogia teaduri Terje Toomistu sõnul on selle põlvkonna jaoks uus normaalsus, et mõneks ajaks minnaksegi välismaale õppima või tööle.
Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ning võrdõigusvolinik tähistasid 6.–12. maini üheskoos mitmekesisuse nädalat, mis kandis pealkirja „Mitmekesised Eesti ülikoolid“.
18. mail said tudengilinnas üle viie aasta taas kokku tuhanded Tartu Ülikooli vilistlased. Vilistlaste kokkutulekul „Tagasi ülikooli“ toimusid loengud ja ekskursioonid üle linna asuvates instituutides, ühislaulmine ja tervituskõned peahoone ees, rongkäik ning suur pidu spordihoones.
Pedagoogiamet ei olnud kogu kooliaja Tallinna Kunstigümnaasiumis käinud Brigitta esimene valik. Algul kultuuri- ja suhtekorraldusest huvitunud tüdrukut tabas õpetajaks õppimise tuhin gümnaasiumi lõpus. Brigitta kandideeris ka Tallinna Ülikooli, kuid valis Tartu, kuna siin sai ta ühendada oma kaks suurt huvi: õppida õpetajaks ning valida kõrvalerialaks eesti keele ja kirjanduse.
Eesti Teaduste Akadeemia juhatus valis eesti keele ja selle õpetamise uurija-professoriks Birute Klaas-Langi ning tehisintellekti uurija-professoriks Meelis Kulli.