Kõik uudised

18.–22. märtsini käib mööda Eestimaad Tartu Ülikooli tuur „Eesti otsib õpetajat“, et inspireerida noori valima õpetajaametit.

15. märtsil pälvis „Praktilise eetika käsiraamat“ Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleteo tänuüritusel 2023. aasta parima kõrgkooliõpiku auhinna.

Kui soovime, et Eestis saaks igal pool eesti keeles suhelda, siis alustame endast.

Selle aasta esimene Tartu Ülikooli kestlikkuse infokiri pöörab pilgu Ida-Virumaa poole ja tutvustab seda, kuidas ülikool toetab piirkonda õiglasel üleminekul.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval toimus haridusteaduste instituudis vestlusring „Õpetajaametist otse ja ausalt“, kus arutlesid õpetajaameti üle õppekava „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis“ esimese aasta üliõpilane Joonas Asumets, õppekava „Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis“ kolmanda aasta üliõpilane Brigitta Tikku ning õppekava „Klassiõpetaja“ värske vilistlane Elis Tõnisson, kes töötab Tartu Karlova Koolis 1. klassi juhatajana.

Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets rääkis saates „Plekktrumm“ eesti keelest tippteaduses.

Tartu Ülikool võttis kasutusele iduettevõtte LiTech andmehaldusplatvormi, et luua selgust ja tuvastada ebakõlasid ülikooli andmebaasides.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste õppekava esimese aasta magistrant Eva Maria Õunapuu püüab olla eeskujulik üliõpilane ning asju pigem ette ära teha. Sageli nõuab see suurt pingutust, kuna lisaks õppimisele töötab ta ka advokaadibüroos juristina.

Reede, 15. märtsi südaööni saab kandideerida Tartu Ülikooli võõrkeelsesse magistriõppesse. Võõrkeelsesse bakalaureuseõppesse saab avaldusi esitada kuu aega kauem ehk 15. aprillini.

„Kriisi ajal käib diplomaatias töö päevad ja ööd,“ ütleb diplomaat Alar Streimann.

Ilmus "Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd"

Ettevalmistavad kursused

Rakendusuuringute keskuse eksperdid on kogunud viimastel aastatel Eesti eri piirkondadest kogemusi, mille abil toetada nüüd Ida-Virumaa omavalitsuste energia - ja kliimakavaga seotud tegevuse planeerimist.

11. veebruaril Tartu Ülikooli muuseumis peetud vestlusringis arutati, kui oluline on sooline tasakaal teadlaste seas.

Tootmises vajalike andmepõhiste rakendustehnoloogiate arendamine Ida-Virumaal

Tartu Ülikooli informaatika magistriõppekava vilistlane Tõnis Hendrik Hlebnikov on mingis mõttes ebatüüpiline näide üliõpilasest. Püssist pärit ja Lüganuse Keskkoolis õppinud noormees oli lapsena agar tundi segama. Matemaatikatundi võttis poiss kaasa padja, mille ta asetas demonstratiivselt lauale, et tunni ajal oleks mugavam tukastada. 2013. aastal astus Tõnis Hendrik Tartu Ülikooli psühholoogiat õppima. Enda sõnul lohises ta sellel erialal viis aastat, mille jooksul tekkis tal huvi hoopis informaatika vastu. Kui Tõnis Hendrik oli Bristoli Ülikoolis informaatikat õppiva sõbra juhendamisel valmis teinud oma elu esimese programmi, mis kohe ka toimis, oli ta sellest nii võlutud, et kui tuli kandideerimisaeg, ei mõelnud ta kaua – läks katsetele, sai sisse, läbis järjest bakalaureuse- ja magistriõppe ning õpib nüüd juba doktorantuuris.

4. märtsil Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimunud infopäeval tutvustati Ida-Virumaa õpetajatele ja koolijuhtidele täiendus- ja ümberõppe ning keelelähetuse ja -praktika võimalusi, et toetada neid eestikeelsele õppele üleminekul.

Ellujäämise kunst on hakkamasaamine selles ilmas ja sellel ajal, mis meile on antud. Nii kostavad Jaak Tomberg ja Triinu Laan, kes nõustusid kultuuripealinna kunstilise kontseptsiooni teemal teineteisega kirju vahetama ja, vähe sellest, ka külmal talvehommikul lõkke ääres filosofeerima.

Keskkonnaagentuur koos Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooliga kutsub üles märkima klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvaid linde.

Uus Enefit AS-i ja Eesti Energia AS-iga sõlmitud hankeleping kehtib 1. märtsist 2024 kuni 28. veebruarini 2025 ning ülikool ostab sel ajavahemikul 100% taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit.