Konverentsil „Õppejõult õppejõule 2025: teekond väärtustatud õpetamiseni“ andis õppeprorektor Aune Valk üle 2024. aasta õppeteo ja õppekvaliteedi edendamise auhinnad.
Tartu Ülikooli rakendusliku majandusteaduse professor Priit Vahter ja Tartu Ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi pälvisid Eesti Teaduste Akadeemia Mihhail Bronšteini nimelise preemia.
Eesti teadlaste osalusel ja geenivaramu andmete abil valminud ülemaailme uuring aitas tuvastada uusi geneetilisi riskifaktoreid, mis võimaldavad teadlastel ennustada depressiooniriski sõltumata rahvusest.
Pühapäeval, 12. jaanuaril kukkus Oecologicumi õppehoone (J. Liivi 2) küljest ära üks rõdu. Selle õppehoone rõdud ei ole mõeldud inimestele liikumiseks, vaid maja kaunistamiseks. Keegi viga ei saanud.
Tartu Ülikool alustab juba kümnendat korda teadlaste ja üliõpilaste teadusmahuka ettevõtluse programmi „Teadusest äriks!“. See on osa Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest rahastatud arenguprogrammist TIIVIK, mille eesmärk on toetada Eesti iduettevõtluse arengut.
4.–6. veebruaril toimub konverents „Kliinik 2025“, kus räägitakse nii rahvastiku terviseprobleemidest, nagu vaimse tervise mured ja rasvumine, kui ka meditsiini viimastest arengusuundadest.
2025. aasta on kuulutatud eesti raamatu aastaks, sest möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Sellest inspireerituna kannab Tartu Ülikooli tänavune talveülikool pealkirja „Õppimine loeb“.
2024. aastal avaldati eelretsenseeritavates teadusajakirjades Tartu Ülikooli teadlaste osalusel umbes paar tuhat kõrgetasemelist teadustööd. Artiklis toome esile need, mis said rahvusvahelistes digikanalites altmeetriliste andmete põhjal enim tähelepanu.
Ida-Virumaa ja kogu Eesti elu juhtimises on vaja korraga kahte käiku sees hoida: nii lühiajalist planeerimist ühes paindliku probleemilahendusega kui ka pikka pilku.
Narva kolledži avaliku halduse õppejõud Aet Kiisla vestles ajalehes Põhjarannik kolledžite juhtidega kõrghariduse rollist ja kolledžite mõjust Ida-Virumaal.