Desinformatsioon ja ühiskondlik toimepidevus
Magistriõpe
1. veebruar
15. märts
30. aprill
1. september
2025. aasta vastuvõtutingimused lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Õppekava on mõeldud professionaalidele, kes peavad mõistma infomanipulatsiooni olemust globaalses kontekstis ja tegelevad organisatsioonides või kogukondades strateegilise kommunikatsiooni või riskihaldusega. Süsteemsed teoreetilised teadmised seotakse õpingute käigus praktikaga, mille vältel saavad õppijad keskenduda oma koduühiskondade valeinfoprobleemide lahendamisele. Õppekava läbimine annab üliõpilasele võimaluse saada rahvusvahelise võrgustiku liikmeks ja vajalikud teadmised desinformatsiooni levikuga tegelemiseks.
Meil on ingliskeelne päevaõpe. Õppima asumiseks on vajalik bakalaureusekraad ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus või magistrikraad.
Õppetöö on tasuline. USA saatkond pakub õppemaksu katvat stipendiumi kaheksale üliõpilasele järgmistest arenguriikidest: Armeenia, Aserbaidžaan, Georgia, Moldova, Serbia, Ukraina ja Usbekistan. Kahele Eesti kodakondsusega üliõpilasele pakub õppemaksu katvat stipendiumi Haridus- ja Teadusministeerium. Lisaks on kahel õppekoha saanud Eesti tudengil võimalik pärast vastuvõtmist kandideerida stipendiumile, millega katta oma elamiskulud õpingute ajal. Stipendiumisaajad valib vastuvõtukomisjon kandideerimise paremusjärjestuse alusel kui sisseastumisperiood on lõppenud.
Õpingute käigus käsitletakse desinfo mõju, ühiskonna toimepidevuse eri tahke ja haavatavuse põhjuseid. Uusimad teadmised kommunikatsioonist, õigusest, psühholoogiast, sotsioloogiast ja andmeteadusest aitavad toetada ühiskondade toimepidevust nii Euroopas, Euraasias kui ka Kesk-Aasias.
Et tudengid saaksid ka praktilisi oskusi, sisaldab õpe neljanädalast praktikat mõnes infokorratusega tegelevas instituudi partnerasutuses. Üliõpilane saab võimaluse osaleda organisatsiooni töös ja laiendada seeläbi oma edasises tööelus vajalikku professionaalset võrgustikku.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Tartu Ülikool on Eesti vanim ja suurim ülikool. Ülikooli peahoone, toomkiriku kooriosas paiknev muuseum, anatoomikum ja tähetorn kujundavad Tartu akadeemilise ilme ning ainuomase vaimu. Instituutide hoonetega saad tutvuda interaktiivses virtuaaltuuris.
Ühiskonnateaduste instituut on õppimiseks suurepärane koht. Meie hubane ja pika ajalooga õppehoone asub Tartu südames Toomemäel. Peale loenguruumide on siin üliõpilastoad, hästi varustatud erialaraamatukogu ja tipptasemel stuudioruumid, kus saab teha heli- ja videosalvestusi, taskuhäälinguid, montaaži, veebiülekandeid jm.
Demokraatia vastupanuvõime desinfo suhtes on kasvava tähtsusega valdkond, mis pakub igal aastal uusi karjäärivõimalusi. Pärast lõpetamist saab sinust professionaal, kellel on põhjalikud teadmised kommunikatsioonist, sotsioloogiast, andmeteadusest, poliitikast, regionaaluuringutest, õigusest ja psühholoogiast, et võidelda desinfo ning ühiskondliku haavatavusega kaasnevate ohtudega.
Saad end teostada avalikus ja kolmandas sektoris, näiteks riigiasutustes ning organisatsioonides, samuti MTÜ-des ja mujal, kus tegutsetakse strateegilise kommunikatsiooni, poliitikaanalüüsi, mõjuhindamise, küberturvalisuse, formaalse ning mitteformaalse hariduse, meedia- ja infopädevusega.
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ja vähemalt 5-aastane erialane töökogemus; või
- magistrikraad või sellele vastav haridustase (töökogemuse tõendamist ei nõuta)
- inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel. Vaata inglise keele oskuse tõendamiseks sobivaid teste ja testitulemusi
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.
NB! SAIS-i keskkonna kaudu kandideerimine on lõppenud. 2024. aasta veebruarist saab jätkuvalt õppima asuda, kuid eksternina. Oma dokumendid tuleb saata õppekorralduse spetsialistile Kathriin Liiberile (kathriin.liiber@ut.ee).
Motivatsioonikiri tuleb esitada inglise keeles koos avaldusega SAISis.
Motivatsioonikiri selgitab üliõpilase motivatsiooni asuda õppekavale õppima ning peegeldab varasemaid kogemusi valdkonnas. Koos motivatsioonikirjaga võib esitada oma organisatsiooni, koostööpartneri või ametkonna esindaja soovituskirja, mille eest on võimalik saada maksimaalselt 5 lisapunkti. Motivatsioonikirja osad:
- Milline on kandidaadi ettevalmistus ja motivatsioon õppekavale asumiseks? (Anda lühike ülevaade töökogemusest ja/või varasematest väljakutsetest seoses desinformatsiooniga.)
- Mis probleemi kandidaat lahendama tuleb ja miks? Kuidas kavatseb kandidaat õppekaval omandatud pädevusi edaspidi rakendada (nt konkreetsel ametikohal, organisatsioonis, kogukonnas)? Kuidas on kandidaadi õpingutest kasu kandidaadi koduühiskonnale?
- Millised osapooled aitavad kandidaadil lahendada oma motivatsioonikirja keskset probleemi? Visualiseeri osapooled, kes on vajalikud kandidaadi probleemi lahendamisel.
Kuni poole A4 suurune joonis või visand tuleb lisada SAIS-is oma avalduse juurde. - Kuidas hindab kandidaat oma üldpädevusi ja erialaseid pädevusi (suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus inglise keeles, akadeemiliste tekstide leidmise ja lugemise oskus, meeskonnatöö oskus, online-koostöö oskused, audivisuaalsete materjalide loomise oskus, rahvusvahelise koostöö pädevused, kogemused sotsiaalteaduslike uuringutega, andmeanalüüsi ja andmete tõlgendamise oskus)? Pädevuste hindamisel palume tuua näiteid nende rakendamisest ja selle põhjal kujundatavast hinnangust, kas pädevused on suurepärased, head, rahuldavad või puudulikud. Kandidaadil ei pea kõiges eelmainitus kogemust ega pädevust olema - eneseanalüüs aitab meil planeerida tugiseminare.
Motivatsioonikirja pikkus on 700–1000 sõna.
Motivatsioonikirja hindamine:
Motivatsioonikiri annab ülevaate kandidaadi erialasest valmisolekust ja motivatsioonist desinformatsiooni ja ühiskondliku toimepidevuse õppekaval õppida. Motivatsioonikirja hindamine toimub 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- varasemate õpingute ja erialase profiili asjakohasus (20%);
- erialase probleemi ja lahenduse põhjendamise läbimõeldus ja osapoolte kaardistamise sisukus joonisel (20%);
- iseenda õpimotivatsiooni ja -vajaduste refleksioonivõimekus (20%);
- õpingutest saadav kasu õppijale ja ühiskonnale (20%);
- motivatsioonikirja sidusus, loogiline ülesehitus ja argumenteeritus (20%);
ChatGPT kasutamine motivatsioonikirja geneerimiseks on keelatud. Me kontrollime tehisintellekti kasutamist ning diskvalifitseerime kandidaadid, kes on kasutanud motivatsioonikirja koostamiseks tehisaru. Vestlusele pääsemiseks peab motivatsioonikirja eest saama vähemalt 51 punkti.
Erialakatse toimub intervjuu vormis ja viiakse läbi kandidaatidega, kelle motivatsioonikirja on hinnatud positiivselt (vähemalt 51 punktiga).
Intervjuu toimub vastuvõtukomisjoniga ning on suunatud sellele, et
- hinnata vahetus suhtluses üliõpilaskandidaadi erialast motivatsiooni;
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskust;
- erialaseid eeldusi (väljendus- ja esinemisoskust, omandatavate pädevuste rakendamise võimekust);
- informeeritust ja ühiskondlike probleemide tajumise oskust ning eetilist tundlikkust.
Intervjuu pikkus on kuni 30 minutit. Intervjuu toimub veebivestlusena.
Intervjuu hindamine
Intervjuud hinnatakse 100-punkti süsteemis lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- motiveeritus õppimiseks ja tööks antud erialal (20%);
- üldine ja erialane informeeritus (20%);
- analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus (20%);
- loovuse rakendamise ja probleemilahendamise oskus (20%);
- erialased eeldused (väljendus- ja esinemisoskus, toimetulek pingelises olukorras jt) (20%).
Intervjuu on positiivselt sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti 100-st.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- erialakatset 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Väikseim edasipääsemiseks vajalik punktide arv on iga osa puhul 51. Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse erialakatsele. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Tasuta kohale saamise otsus tehakse tuginedes motivatsioonikirjale, intervjuule ja kandidaadi poolt avalduses kirjeldatud majandusliku toetuse vajadusele. Erialakatse koondpunktisumma peab tasuta koha saamiseks olema vähemalt 80 punkti.
