Teadus- ja innovatsioonilõhe kahandamiseks on Kesk- ja Ida-Euroopa teadlastel vaja toetusmeetmeid enamaks kui vaid võrgustumiseks
Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ kuuluvad muu hulgas osaluse laiendamise ja tipptasemel teaduse leviku meetmed. Neid on harjutud nägema võimalustena, mis aitavad rahvusvaheliselt juhtivate teadusasutustega kontakti saada, õppida oma ala tippteadlastelt, hankida kogemusi rahastusvoorudes osaledes, hallata ja juhtida partnerite toel projekte ning meelitada nii enda juurde tööle kui ka tagasi pöörduma häid teadlasi. Kuid ainult võrgustumise ja meeskondade loomise toetamisest ei piisa. Euroopas püsivat teadus- ja innovatsioonilõhet vähendada püüdvad vahendid tuleb suunata ka teaduse enda rahastamiseks.
Allpool on osaliselt refereeritud 5. juunil 2024 Science Businessis avaldatud Toivo Maimetsa, Tartu Ülikooli rakubioloogia professori seisukohti programmis „Euroopa horisont“ osaluse laiendamise meetmete teemal.
Mitmes laiendamismeetmete sihtrühmaks olevas riigis on teadlastel puudu rahast, millega moodustada oma teadusrühmi ja luua uurimislaboreid. Noorte teadlaste kodumaale naasmist takistab ka karjäärivõimaluste nappus. Programmi „Euroopa horisont“ ja sellele järgneva 10. raamprogrammi raames peaks lisaks võrgustumisvõimalustele pakkuma laiendamismeetmetest ka väiksemamahulisi teaduskoostöö grante.
Programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammis aastateks 2023–2025 märgitakse, et programmi osaluse laiendamise meetmed aitavad Euroopas innovatsioonilõhet ületada ning liikuda Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi suurema ühtsuse poole. Tipptasemel teadustegevus ja innovatsioon on programmi kohaselt võimalik saavutada vaid siis, kui iga Euroopa riik ja piirkond areneb. Viimastel aastatel on laiendamismeetmete alla kuuluvates riikides teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamine ja projektides osalemine küll kasvanud, kuid innovatsioonilõhe nn vanade ja uute Euroopa Liidu riikide vahel ei vähene, vaid hoopis kasvab. Seda põhjustab juhtivate riikide veelgi tempokam areng – nad liiguvad lihtsalt eest ära. Erinevused laiendamismeetmete sihtrühmas on samuti silmanähtavad: näiteks tagasihoidlikud innovaatorid (emerging innovators) ei jõua ülejäänud riikidele järele.
Programmi osalust laiendavates riikides on palju haritud inimesi ja potentsiaali teadusliku tipptaseme saavutamiseks. Need riigid vajavad palju enamat kui pelgalt juurdepääsu tipptasemel teadusele. Teadlastel tuleb lasta oma potentsiaal välja arendada, et nad saaksid selle kaudu võimestada ülikoole, kus nad töötavad, ja riike, kus need ülikoolid asuvad. Teadlaste võimekuse arendamine nii teadustöö tegijate kui ka juhtidena on seega ääretult oluline. Kui pakkuda sellistele teadlastele tuge ja vahendeid, saame tõeliselt ära kasutada neid talente, kes meil Euroopas on.
Programmis osalemist laiendavates riikides töötab palju talendikaid teadlasi, kes vajavad enamat kui vaid juurdepääsu tippteadusele. Neile tuleb anda võimalus teadlastena areneda.
Osaluse laiendamise meetmeid tuleb muuta ka selleks, et kiirendada strateegilisi muutusi riikides ja nende asutustes. Meetmed peavad toetama teadus- ja innovatsioonikoostööd, kuid olema ülejäänud raamprogrammi osadega paremini seostatud ning kaasrahastatud ka teistest allikatest, näiteks Ühtekuuluvusfondist.
10. raamprogramm algab 2028. aastal ja on oluline, et selles osalemise laiendamise meetmed jätkuksid ka siis. Ehkki mõni laiendamismeede on osutunud edukamaks kui teised, on Euroopa Liidu suurt tuge Euroopas laiutava teadus- ja innovatsioonilõhe ületamiseks vaja ka edaspidi.
Tippteadust ja osaluse laiendamist ei peaks vastandama, vaid hoopis vastupidi. Töötan näiteks bioteaduste konsortsiumis Alliance4Life või Euroopa teadusmahukate ülikoolide võrgustikus The Guild programmi „Euroopa horisont“ osaluse laiendamise riikidest pärit teadlastega, kes on arvamusel, et tipptasemel teaduse printsiipi tuleb raamprogrammides kaitsta.
Kahtteist Kesk- ja Ida-Euroopa biomeditsiini vallas tegutsevat tippülikooli liitev võrgustik Alliance4Life sai 2023. aasta kevadel valmis ülevaate sellest, kuidas on laiendamismeetmed EL-i 13-s viimati liitunud riikides rakendunud. Vaatluse alla võeti meetmed „Twinning“ja „Teaming“ ning Euroopa teadusruumi õppetooli tegevus ning hinnati nende mõju, probleeme ja jätkusuutlikkust nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil. Ülevaates peetakse rõõmustavaks tihenenud teaduskoostööd, paranenud projektikirjutamise oskusi, asutuste suuremat haldussuutlikkust, hoogsamat teadlasrännet, ülikoolide kasvanud aktraktiivsust, meelitamaks enda juurde tööle tippteadlasi välisriikidest, ja rahvusvaheliselt avatud töökultuuri. Ülevaates küll kinnitatakse, et laiendamismeetmed töötavad, kuid leitakse, et see ei toimu nii kiiresti ja hästi, kui neis osalevad riigid loodaksid.
10. raamprogrammis tuleb nende meetmete puhul keskenduda veelgi enam osalust laiendavate riikide vajadustele. Kesk- ja Ida-Euroopas elab ligi 104 miljonit inimest, kelle teaduspotentsiaali ei tohi Euroopa Liidus alahinnata. Euroopa teadusruumis tuleb eri kiirusega arengut vältida.
Lisateave: European Innovation Scoreboard 2023
