Tartu muutub aprilli lõpus kosmosemissiooni keskuseks

2029. aastal toimub Euroopa Kosmoseagentuuri missioon Ariel, millele aitavad kaasa ka Tartu Ülikooli teadlased. Ariel on esimene kosmoseteleskoop, mis hakkab uurima tuhande eksoplaneedi atmosfääri, et mõista nende teket ja analüüsida võimalikke eluks sobivaid tingimusi. 23.–26. aprillini kohtuvad Arieli konsortsiumi teadlased ja insenerid konverentsil Tartus.  

Päikesesüsteemist väljapoole jäävate ehk eksoplaneetide uurimine on oluline, et asetada meie elu siin Maal suurde pilti. Kui teame, kuidas teised planeedisüsteemid moodustuvad ja arenevad, saame paremini aru ka oma päikesesüsteemi ajaloost ja evolutsioonist. Eksoplaneetide uurimine võimaldab teadlastel otsida märke elust väljaspool meie päikesesüsteemi või eluks sobivaid tingimusi, mis võimaldab paremini mõista elu levikut ja mitmekesisust universumis.

Kosmosevaldkonna tippteadlased ja -insenerid arutavad Tartus toimuval konverentsil missiooni ettevalmistamist, tehnilisi ülesandeid ja teadusküsimusi. Muu hulgas annavad Tartu observatoorium ja valdkonna ettevõtted ülevaate Eesti tegevusest ja võimekusest kosmosetehnoloogia vallas.

Eestlased aitavad valida vaatluse alla võetavad taevakehad

Missiooni õnnestumiseks tuleb valida uurimiseks sobivad tähed ja planeedid. Tartu observatooriumi tähefüüsikud teevad selleks eeluuringu, milles määratakse planeetide ematähtede põhiparameetrid ja keemiliste elementide sisaldus. Tähefüüsika teaduri Heleri Ramleri sõnul võimaldab ematähe füüsikaliste omaduste määramine rekonstrueerida tema ümber tiirleva planeedi tekkelugu ja tunnuseid: „Tunned tähte, tunned planeeti. Lisaks tagab kõigi ematähtede füüsikaliste parameetrite mõõtmine sama meetodiga eksoplaneetide atmosfääriuuringu täpsuse ja selle tulemuste ühtluse,“ ütles Ramler.

Planeetide vaatluse ajakava koostamiseks kasutatakse Tartu observatooriumi taristut

Kosmoseteleskoop Ariel hakkab tööle Maast umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel, kus ta hakkab eksoplaneetide atmosfääri omaduste uurimiseks mõõtma selle spektrit. Seda saab teha ainult siis, kui tähevalgus sellest läbi kumab. Seega peavad selle vaatlused toimuma ajal, mil planeet liigub meie poolt vaadates tähe eest läbi. Tartu observatooriumi tähefüüsik Tõnis Eenmäe selgitab eestlaste ülesannet: „Et teleskoop ei peaks kosmoses planeedi ematähest üleminekut tarbetult ootama, mõõdavad Tõravere tähefüüsikud nn varjutusmeetodil eksoplaneetide üleminekute keskmomente. Nende andmete abil koostatakse Arieli kosmoseteleskoobi võimalikult täpne vaatlusgraafik.“

Kuna eksoplaneedi varjutuse keskmoment võib muutuda näiteks mõne teise süsteemis oleva planeedi mõjutuste tõttu, tuleb terve Arieli missiooni vältel jälgida väga paljusid tähesüsteeme. Selleks rakendatakse tööle teleskoobid üle kogu maakera ja kaasatakse harrastusastronoome. Tõraveres asuva teleskoobiga saab näiteks mõõta tähtede heledust.  

Euroopa Kosmoseagentuur kinnitas missiooni Ariel ametlikult 2020. aastal. Missiooniga soovitakse leida vastused küsimustele, kuidas tekivad planeedid, milline on nende siseehitus ja missuguse keemilise koostisega on nende atmosfäär. Praegu käib töö teleskoobi komponentide prototüüpide ehitamise kallal.

Tartus toimuv konverents on mõeldud Arieli konsortsiumi liikmetele, kuid kõik huvilised on oodatud avalikule teadusõhtule 23. aprillil kl 19 lokaali Jakobi Jalats (Tähe 29, Tartu). Seal räägivad NASA teadlased David R. Ciardi (NASA Exoplanet Science Institute) ja Douglas M. Hudgins (NASA Ames Research Centre) eksoplaneetide valdkonna murrangulistest avastustest ning võimalike elutingimuste otsimisest kosmoses.
 
Loe lisaks ERR Novaatorist.
 

Konverentsi toetavad Tartu linn ja Eesti Teadusagentuur projektist „ESA Eesti teaduse konsortsium“.

Vaata videost, kuidas aitavad Eesti teadlased kaasa kosmosemissiooni Ariel õnnestumisele.