Võõrkeeleõpetaja
Magistriõpe
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
2025. aasta tähtajad ja sisseastumiseksamite kirjeldused lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Uuel õppeaastal alustavatel üliõpilastel on võimalik kandideerida erialastipendiumile,
mille suurus on 400 eurot kuus.
Vaata täpsemat stipendiumite infot
Võõrkeeleõpetaja magistriõppes on sul rohkesti valikuvõimalusi: siin saad õppida ühe, kahe või rohkema võõrkeele õpetajaks ja lisaerialana veel mõne humanitaaraine õpetajaks. Ootame õppima kõiki, kellel on bakalaureusekraad, väga hea võõrkeeleoskus ning eeldused ja motivatsioon õpetajaametiks. Mitmekülgne üldpedagoogiline, ainealane ja metoodiline ettevalmistus on põimitud eri tüüpi praktikatega ning annab avarad võimalused asuda tööle põhikoolis, gümnaasiumis või keeltekoolis nii Eestis kui ka mujal maailmas.
„Magistriõpingute juures pidasin oluliseks võtta oma ülikooliajast maksimum ja võõrkeeleõpetaja programmis nägin palju potentsiaali. Esiteks meeldis mulle kahe lisaeriala võimalus: prantsuse keele kõrvale valisin inglise keele ja eesti keele võõrkeelena. Tänu neile valikutele olen töötanud koolis nii inglise keele õpetajana kui ka näiteks eesti keele õpetajana Long Islandi Suvekodu laagris New Yorgis. Samuti tutvusin nii teiste erialade tudengitega ning mu õpe oli alati mitmekesine ja täis praktikaid. Lisaks õppisin ühe semestri Erasmuse programmi kaudu Prantsusmaal, mida hindan siiani oma igapäevatöös prantsuse keele õpetajana.“
Õppekavas on viis peaeriala: inglise, saksa, vene, hispaania ja prantsuse keele õpetaja. Sisseastumiseks piisab bakalaureusekraadist ja väga heast võõrkeeleoskusest.
Lisaks peaerialale saad võõrkeeleoskusest või bakalaureuseastmes läbitud ainetest lähtudes omandada ühe või kaks lisaeriala (näiteks rootsi keel, soome keel, ladina keel, eesti keel võõrkeelena). Samuti saad valida lisaerialaks hoopis filosoofia, käsitöö või ajaloo.
Kõikidele erialadele on ühine pedagoogilis-psühholoogiliste kutseõpingute alusmoodul ja võõrkeelte valdkonna didaktikaained.
Pea- ja lisaerialade alusel valid ainealast õpetamisoskust arendavad ning erialateadmisi ja võõrkeeleoskust täiendavad õppeained, mida õpetatakse eri osakondades. Kui valid ühe võõrkeele õpetaja suuna, saad õppida süvendatult eriala või omandada lisateadmisi ja -oskusi õpetamise valdkonnas. Kahe lisaeriala valijal pikeneb õppeaeg ühe semestri võrra.
Suur osa õppest toimub praktikumide ja seminaride vormis, et kinnistada loengutel omandatud teadmisi ning analüüsida enda ja kaasüliõpilaste tegevust.
Õppekava sisaldab mitut liiki praktikat alates suhtlustreeningutest ja vaatlustest kuni tundide andmiseni päris koolis. Praktikatel õpivad tulevased õpetajad seostama teoreetilisi teadmisi praktiliste oskustega, kujundavad oma õpetajaidentiteeti ja arendavad õpetamisoskusi.
Nii praktika kui ka osa magistriõppest võid läbida vahetusüliõpilasena välismaal.
Inglise keele õpetaja peaerialale saab asuda õppima ka sessioonõppesse ja valida kõikide õppekavas pakutavate lisaerialade vahel. Sessioonõpe toimub üle nädala reedeti ja laupäeviti.
Hispaania, saksa, prantsuse ja vene keele õpetaja eriala õppetöö toimub päevaõppes, aga on korraldatud paindlikult, et osaleda saaksid ka töötavad magistrandid.
Samuti saavad päevaõppe üliõpilased valida neid lisaerialasid, mille õpe on ainult sessioonõppe vormis, nagu see on näiteks eesti keele kui võõrkeele õpetaja eriala puhul.
Õpingud lõpevad magistritöö kirjutamisega.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Meie Tartu kesklinnas Lossi tänaval asuvates õppehoonetes on nüüdisaegse tehnikaga klassiruumid, puhkeruumid ja arvutiklass ning maailma keelte ja kultuuride instituudi raamatukogu. Osa õppest toimub haridusteaduste instituudi uues õppehoones Jakobi tänaval.
Peale õppetöö on kõikidel erialadel oma üliõpilastraditsioonid. Magistrandid on kaasatud osakondade uurimisteemadesse ning osalevad osakondade teadus- ja kultuuriüritustel. Õpetajakoolituse üliõpilasi ja noori õpetajaid ühendab MTÜ Noore õpetaja huviklubi.
Lõpetajana saad sa haridusteaduse magistri kraadi ja õpetajakutse (tase 7), mis annab õiguse töötada ühe või mitme aine õpetajana gümnaasiumis ja põhikoolis. Tööd võid leida ka keeltekoolides ja kõrgkoolide keelekeskustes ning muudel elualadel, mis nõuavad võõrkeelte ja kultuuride süvendatud tundmist.
Kui oled läbinud eesti keele võõrkeelena lisaeriala, saad asuda tööle näiteks eesti keele õpetajana muukeelsetele inimestele Eestis ja välismaal.
Tulevane õpetaja oskab teha haridusteaduslikku uurimistööd ja juhendada õpilaste uurimistöid.
Edukad magistrid saavad jätkata õpinguid doktorantuuris.
Kandideerimiseks peab sul olema
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase ning väga hea võõrkeeleoskus (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
2024. aastal toimub vastuvõtt järgmistele erialadele:
- päevaõppes inglise keele õpetaja, saksa keele õpetaja, vene keele õpetaja, prantsuse keele õpetaja ja hispaania keele õpetaja erialadele
- sessioonõppes inglise keele õpetaja erialale
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
Erialakatse toimub:
- Inglise keele õpetaja (päevaõpe ja sessioonõpe):
19. aprillil 2024 kl 10.00 (kirjalik osa) ja kl 14.00 (suuline osa) veebis
2. juulil 2024 kl 10.00 (kirjalik osa) ja kl 14.00 (suuline osa) veebis
5. juulil 2024 kl 10.00 (kirjalik osa) ja kl 14.00 (suuline osa) veebis
- Prantsuse keele, hispaania keele ja saksa keele õpetaja:
19. aprillil 2024 kl 12.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
2. juulil 2024 kl 12.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
4. juulil 2024 kl 12.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
- Vene keele õpetaja:
19. aprillil 2024 kl 11.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
2. juulil 2024 kl 11.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
4. juulil 2024 kl 11.00 (kirjalik osa) ja kl 15.00 (suuline osa) veebis
Erialakatse eesmärk on võimaldada kandidaadil näidata oma erialast pädevust ja üldisi akadeemilisi oskusi õppimiseks ja uurimistöö läbiviimiseks võõrkeelte õppimise ja õpetamisega seotud teemadel, välja selgitada kandidaadi huvi õpetajatöö vastu ja valmisolek ning sobivus selleks tööks.
Katse tuleb sooritada erialale vastavas võõrkeeles. Õppekaval on viis eriala: inglise keele õpetaja, vene keele õpetaja, saksa keele õpetaja, prantsuse keele õpetaja ja hispaania keele õpetaja. Erinevate võõrkeelte erialadele kandideerimisel tuleb sooritada eksam erinevatel päevadel. Lisaeriala valimise korral sooritatakse katsed õpingute käigus hiljem.
Erialakatse koosneb suulisest ja kirjalikust osast:
- kirjalik osa (50%) põhineb õppimise ja õpetamise teemadega seotud võõrkeelsel tekstil. Kandidaadil tuleb lühidalt vastata teksti puudutavatele küsimustele ja kirjutada teksti teemast lähtuvalt arutlus, milles suhestutakse autori seisukohtadega. Kirjaliku osa sooritamiseks on kandidaadil aega 1,5 tundi.
Kirjaliku katse asemel võib paluda komisjonil arvestada maailma keelte ja kultuuride instituudi "Euroopa keelte ja kultuuride" õppekavale sisseastumiseks koostatud essee tulemust;
- suuline osa (50%) toimub intervjuu vormis, kestab 15–20 minutit ja keskendub kandidaadi varasematele õppimiskogemustele, tulevikuplaanidele ja eesmärkidele. Intervjuu käigus selgitatakse välja kandidaadi (1) tulevikuperspektiivid, sealhulgas huvi õpetajakoolituse vastu ning võimalik valmisolek õpetajaametiks; (2) varasem haridustee, erialased pädevused ning akadeemiline võimekus ja motiveeritus edaspidisteks õpinguteks: uuritakse, mil määral üliõpilane teadvustab teadustöö tegemisega seotud probleeme.
Hindamine
Erialakatse mõlemas osas hinnatakse üliõpilaskandidaadi keelelist pädevust, sõnavara mitmekesisust, suulise ja kirjaliku väljenduse selgust ja mõttekäikude seotust, oskust süstemaatiliselt esitada argumente, tõstes vajalikul määral esile olulisi punkte ja tuues asjakohaseid näiteid, oskust selgitada oma seisukohti ja motiveeritust, oskust üksikasjalikult kirjeldada tema huvivaldkonda kuuluvaid olukordi.
Kandidaadi kutsesobivust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
- millised on kandidaadi oskused, et jätkata õpinguid õpetajakoolituses: mida kandidaat on õppinud; millised teemad on talle enim huvi pakkunud ning milles on ta edukaim olnud; milliseid uurimistöid on ta kirjutanud; mida uurimistöö läbiviimine õpetas;
- kandidaadi huvid ning motiveeritus asuda õppima võõrkeeleõpetaja õppekaval. Käsitletakse kandidaadi huvi ja valmisolekut õpetajaks saada: kas ja milliseid kokkupuuteid on tal õpetamisega olnud, milles näeb ta õpetajatöö positiivseid külgi ja raskusi, mida arvab koolisituatsioonist Eestis, millist abi loodab magistriprogrammi läbimisest saada, millised on kandidaadi võimalikud lisaerialade valikud võõrkeeleõpetaja õppekaval.
Komisjon hindab kandidaate 100 punkti süsteemis. Kirjalik osa annab maksimaalselt 50 ja suuline osa 50 punkti. Lõplik punktisumma kujuneb komisjoniliikmete keskmise hinde alusel. Kandideerimiseks vajalik miinimum on 66 punkti.
