„See õppekava on igakülgse arengu maailm. See on võimalus süvendada oma teadmisi magistritasemel, avardada oma keelelist silmaringi 360 kraadi ning sukelduda tööellu valgustatud ja ambitsioonika spetsialistina.“
„Huvitaval moel ühendab Narva kolledž nooruse ja nüüdisaegsuse Tartu Ülikooli pika ajaloo ja akadeemilise traditsiooniga. Mulle avaldab muljet õppejõudude aktiivsus ja huvi, tänapäevased õppematerjalid ning mugav ja multifunktsionaalne tugisüsteem üliõpilastele. Kolledž on avatud värskete ideede ja väga erineva taustaga inimestele.“
Õppetöö toimub iga nädala esmaspäevast neljapäevani hübriidõppena. Igal kursusel on iseseisva töö hõlbustamiseks veebitoetus. Kaheaastase õppe jooksul valmistad sa end ette vene keele kui võõrkeele õpetamiseks mis tahes keeletunnis olenemata õppija vanusest, emakeelest ja kultuuritaustast.
Kõigepealt omandad sa süsteemse ettekujutuse keelest ja kultuurist ning nende toimimisest, kujundad oma mitmekultuurilist pädevust ning saad täiendada vene keele kui võõrkeele oskust, et saavutada C1-tase.
Lisaks loob ja toetab õppekava su professionaalset pedagoogilist identiteeti ning arendab oskust valida ja rakendada vene keele kui võõrkeele õpetamise tänapäevaseid meetodeid ja võtteid, mis vastavad eesmärkidele, sisule, õpilase vanusele ning kultuurilistele ja individuaalsetele vajadustele.
Sa õpid kasutama infotehnoloogilisi vahendeid, valima ja ise looma õppevahendeid ning saavutama koostöös kolleegidega õpi-, refleksiooni-, organiseerimis- ja juhtimiseesmärke.
Sul on võimalus saada vene keele kui võõrkeele õpetamise kogemusi töös välisüliõpilastega ülikoolis või keelekursustel ja keeltekoolides. Lisaks saad sa kaasa teaduslikult põhjendatud metoodilise töö teadmised ja oskused. Oma magistritöös uurid sa õpilaste vajadusi ja pedagoogilisi praktikaid ning tegeled metoodilise loovtööga.
Erasmuse programmi raames võid läbida õppekava mis tahes mooduli (v.a magistritöö) mõnes meie Euroopa partnerülikoolis.
Meie tippkvalifikatsiooniga õppejõududel on vene keele kui võõrkeele õpetamise valdkonnas teadusliku ja metoodilise töö kogemus ning nad on õpetanud vene keelt välismaalastele 10–20 aastat.
Kolledžis toimuvad regulaarselt riiklikud ja rahvusvahelised teaduslikud ja teadus-metoodilised konverentsid ja seminarid. Meie üliõpilastel on võimalus kogeda Tartu Ülikooli teadustraditsioone ja akadeemilist kultuuri.
Meie õpilaskodu on ehitatud 2020. aastal ning pakub mugavaid tingimusi õppimiseks, sportimiseks ja puhkamiseks. Ühiselamus on ka õpperuumid ja bassein.
Narva on parim koht Eestis, kus täiendada vene keele oskust igapäevases olmelises ja sotsiaal-kultuurilises suhtluses. Pole juhus, et umbes sada üliõpilast Ameerikast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Rootsist, Hollandist, Taiwanilt ja teistest riikidest on valinud vene keele õppimise kohaks just Tartu Ülikooli Narva kolledži.
Magistritöö kaitsmise järel saad sa magistrikraadi vene keele kui võõrkeele õpetamise alal. Sinust on saanud kvalifitseeritud spetsialist, kes võib töötada keeltekoolides ja keelekursustel ning õpetada vene keelt eri vanuses õppijatele ning erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimestele.
Kui oled keskendunud teaduslikule ja metoodilisele tööle, on sul võimalus jätkata õpinguid doktorantuuris.
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.
Motivatsioonikiri peab olema kirjutatud vene keeles (4000–6000 tähemärki koos tühikutega) ja selle eesmärk on selgitada välja kandidaadi huvi vene keele võõrkeelena õpetajatöö vastu ja valmisolek ning sobivus õppeks magistrantuuris ja teadustegevuseks.
Motivatsioonikiri peab käsitlema järgmisi teemasid:
• kandidaadi enesetutvustus ja varasema haridustee ja/või ametialase karjääri ja seniste tegevuste seostatus vene keele õppega;
• huvipakkuvas uuritavas haridusvaldkonnas (potentsiaalse magistritöö valdkonnas) uurimisprobleemide püstitamine ja arutelu, kuidas neid probleeme võiks lahendada;
• eneseanalüüs motivatsioonist ja sobivusest ning eeldustest hakata õpetajaks, isiklikud arengueesmärgid seoses õppekava läbimise ja vene keele võõrkeelena õpetajaks saamisega.
Hinde kujunemine:
Iga komisjoniliige hindab kandidaati erinevate kriteeriumite alusel. Koondhinne kujuneb eksamikomisjoni liikmete hindepunktide keskmisena. Maksimumpunktid on 100. Motivatsioonikiri on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Hinnatakse:
• motiveeritust õppimiseks antud õppekaval, varasemat erialase õppimiskogemust ning nende omavahelise seose tugevust (max 30 punkti),
• orienteerumist aktuaalsetes teadustemaatikas vene keele võõrkeelena valdkonnas (max 20 punkti),
• valitud magistritöö teema aktuaalsus ja originaalsus, teadustöö teema valiku põhjendus (max 20 punkti),
• teadusuuringu eesmärgistamise oskus (max 10 punkti),
• motivatsioonikirja ülesehitust, analüüsioskust ja keelekasutust (max 20 punkti)
Sisseastumisintervjuu toimub Zoomis 19. aprillil. Kandidaadid saavad Zoomi lingi ja vajalikud juhised e-mailiga. Palun kontrolli oma e-kirju regulaarselt!
Sisseastumisintervjuu eesmärk on selgitada välja üliõpilaskandidaadi:
• motivatsioon valitud erialal õppimiseks ja eneseanalüüsi võime,
• kriitiline mõtlemine ning arutlus- ja järeldusoskus,
• silmaring ja orienteerumine vene keele võõrkeelena õpetamisel kodumaal ja maailmas,
• orienteerumine vene maiskonnaloos ja tänapäeva Venemaa ühiskonna küsimustes,
• eneseväljendusoskus ja keelekasutus.
Eksami keel: vene keel
Sisseastumisintervjuu struktuur:
1. kandidaatide vabas vormis individuaalne enesetutvustus (1-2 min);
2. komisjoni liikmete küsimused üliõpilaskandidaadi esitatud motivatsioonikirja põhjal (5-7 min);
3. arutelu üliõpilaskandidaadi üldise silmaringi ja orienteerumisvõime vene keele võõrkeelena õpetamise ja vene maiskonnaloo kohta (5-7 min);
Eneseväljendus, analüüsi oskust ja keelekasutust hinnatakse kõigis varasemates tegevustes.
Sisseastumisintervjuu temaatika:
1. Üliõpilakandidaadi motivatsioon ja teadlikkus erialavalikul.
2. Teadusteemad vene keele võõrkeelena õpetamise valdkonnas.
3. Vene keele võõrkeelena õpetamise traditsioonid ja hetkeseis kodumaal ja maailmas.
4. Vene ajalugu ja kultuurilugu, tänapäeva Venemaa ühiskonna aktuaalsed küsimused.
Hinde kujunemine:
Iga komisjoniliige hindab kandidaati erinevate kriteeriumite alusel. Koondhinne kujuneb eksamikomisjoni liikmete hindepunktide keskmisena. Maksimumpunktid on 100. Erialakatse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.