"Minu meelest on akadeemiline kirjutamine puhas loovkirjutamine. Aga seda loovust tuleb muidugi õppida natuke suunama ja selitama."
Kohustusliku praktika koha valid oma huvide alusel.
Õpingute lõpus kaitsed magistritöö või rakendusliku suunaga magistriprojekti, mis valmib koostöös mõne ülikoolivälise asutusega.
Õppekavas käsitletakse läbivalt kirjanduse ja teatri suhet kunstide, filosoofia ja ühiskonnaga. Sa tutvud moodsate kultuuriteooriatega ning omandad kirjandus- ja teatriteadusliku uurimistöö oskused. Sa tegeled kirjanduse ja teatri retseptsiooni ja rolliga ühiskonnas, vaatled eesti kirjandust ja teatrit avaramas maailmakirjanduslikus kontekstis, suhtes teiste maade kirjanduse ja kultuuriga ning teiste kunstide ja meediumidega (film, fotograafia jne).
Aktuaalsed on üldine ja võrdlev poeetika, soouuringud, teatri- ja kirjandusteooriad ning kirjanduse filosoofia, narratoloogia ja narratiiviuuringud, nüüdisdramaturgia, õudus- ja ulmekirjandus, autobiograafiauuringud, baltisaksa kirjanduse ja kultuuri uuringud ning ilukirjanduse tõlkimine.
Akadeemilise süvapädevuse omandamise alternatiivina on võimalik õppekava läbida rakenduslikul või loovkirjutuse suunal. Rakendusliku magistriprojekti käigus saad teha koostööd ülikooliväliste asutustega ja kogud praktilisi kogemusi kultuuriväljal. Praktilist kirjutamist saad õppida tuntud praktikute juhendamisel luule, tarbeteksti, loovkirjutamise, dramaturgia või ilukirjanduse tõlkimise suunal.
Kirjandus- ja teatrikriitika praktika korraldame koostöös erialaväljaannete toimetajatega.
Õppekava kuulub humanitaarteaduste magistrikooli. See võimaldab sul läbida oma uurimishuvidele vastavaid valikaineid naabererialadelt ja osaleda koos teiste humanitaaralade magistrantidega erialaülese rõhuasetusega kursustel. Nii õpid nägema seoseid teiste distsipliinidega.
Eesti kirjanduse erialal õpitakse põhjalikumalt tundma eesti proosat ja luulet, tegeletakse kirjandusteooria ja -kriitikaga ning seminarides omandatakse tekstide kirjutamise kogemusi. Nõnda saadakse ettevalmistus kirjandusuurija tööks. Avatuks jäävad ka teised väljavaated, mida on võimalik arendada paindlike valikute toel: soovi korral saadakse sisukaid sissevaateid muu hulgas eesti nüüdiskirjanduse, ulmekirjanduse ja poeetika problemaatikasse.
Maailmakirjanduse erialal nähakse eesti kirjandust maailmakirjanduse kontekstis ja seostes teiste maade kirjandusega, õpitakse käsitlema kirjandust võrdlevalt, rahvusülesest vaatenurgast, samuti nägema eri maade kirjanduse vahelisi seoseid ja kokkupuuteid, aga ka kirjanduse seoseid teiste kunstiliikidega. Ühtlasi tutvutakse võrdleva kirjandusteaduse teoreetiliste ja metoodiliste lähenemistega. Maailmakirjanduse eriala on vahendajaks eesti kirjanduse ja teiste kirjandusega tegelevate erialade (vt Euroopa keelte ja kultuuride õppekava) vahel. Sellelt erialalt saab oskusi ja teadmisi eri laadi kultuurivahendustegevuseks (tõlkimine, väliskirjanduse tutvustamine ja kriitika).
Teatriteaduse erialal antakse süvendatud teadmised nii teatriteooriatest kui ka erialastest uurimis- ja analüüsimeetoditest. Peamiselt seminarivormis õppeainetes keskendutakse eelkõige tänapäeva teatri mõtestamisele, omandatakse oskused süvatasandil analüüsida etendust, klassikalist ja tänapäevast draamakirjandust ning nüüdisaegset teatrit, kirjutada teatrikriitikat ja muud tüüpi tekste, aga ka rakendada erinevaid teooriaid ja meetodeid üliõpilase jaoks huvipakkuvate teemade uurimisel. Enda huvidest lähtudes saab üliõpilane valida lisaks aineid nii maailma ja Eesti teatri ajaloost kui ka nüüdisaja Eesti teatrist.
Meie teadlased ja õppejõud teevad ulatuslikku rahvusvahelist koostööd ning on eesti kultuurielus aktiivsed. Instituudil on tihe koostöö valdkonna juhtivate tööandjatega (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Teatri Agentuur, Eesti Rahvakultuuri Keskus jne), kes pakuvad üliõpilastele põnevaid praktikavõimalusi.
Palju õppejõude on ka ise aktiivsed kultuuriürituste (nt teatrifestivalid Draama ja Interdistsiplinaar, kirjandusfestival Prima Vista, kultuuripealinna Tartu 2024 üritused) korraldajad ning kaasavad oma tegevustesse üliõpilasi.
Igal erialal tegutseb väga aktiivne üliõpilasorganisatsioon: Teatriteaduse Üliõpilaste Loož, kirjandusring Ellips ja Tartu NEFA Rühm. Nad korraldavad ühiseid teatrivaatamisi ja kirjandusteoste analüüse, vestlusõhtuid, väljasõite ning legendaarseks saanud sügis- ja kevadkoole.
Instituudil on palju rahvusvahelisi partnereid ja Erasmus+ lepinguid. Me julgustame oma magistrante minema lühemaks või pikemaks ajaks õppima välismaale, et sõlmida erialaseid rahvusvahelisi tutvusi ning näha, kuidas õpetatakse nende eriala või selle lähedast eriala mujal maailmas.
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
2. juulil 2024 kell 11.00 Tartus aadressil Ülikooli 16 ruumides 104 (eesti kirjandus), 109 (maailmakirjandus), 212 (teatriteadus)
Erialakatse koosneb kahest osast: kirjalik osa ja intervjuu.
Kirjalik erialakatse selgitab sisseastuja erialatundmist ja intervjuu motivatsiooni antud erialal õppida. Intervjuu toimub kirjaliku erialakatse põhjal. Kirjalik osa ja intervjuu toimuvad eraldi igal magistriõppe erialal. Tekstianalüüsiks on aega 45 minutit.
1) Eesti kirjanduse eriala
Kirjalik teoseanalüüs: ühe emakeelse ilukirjandusliku teksti sisu ja vormi analüütiline tõlgendamine.
Kirjandus: Eesti kirjanduslugu. Tallinn, 2001; A. Merilai, A. Saro, E. Annus, Poeetika. Tartu, 2007.
Intervjuu: käsitletakse kirjalikku teoseanalüüsi, kirjandusteaduse aktuaalseid küsimusi ja üliõpilaskandidaadi erialast motiveeritust.
2) Maailmakirjanduse eriala
Kirjalik teoseanalüüs: sisseastuja saab kohapeal katkendid kahest kirjandusteosest, mille poeetikat tal tuleb võrrelda.
Kirjandus: J. Talvet, P. Torop, J. Unt, Maailmakirjandus I. Antiikajast valgustuseni. Tallinn, 2001; Maailmakirjandus II. Romantismist postmodernismini (koostanud J. Talvet). Tallinn, 1999.
Intervjuu: käsitletakse kirjalikku teoseanalüüsi, kirjandusteaduse aktuaalseid küsimusi ja üliõpilaskandidaadi erialast motiveeritust.
3) Teatriteaduse eriala
Kirjalik teoseanalüüs: kohapeal vaadatud lavastuse videokatkendi analüüs, mis hõlmab ka lavastuse teatriloolist konteksti.
Teoreetiline kirjandus: Riina Oruaas, Etendusanalüüs. Rmt: Etenduskunstide uurimismeetodid. Kõrgkooliõpik. Tartu, 2022, https://sisu.ut.ee/etenduskunstid/book/etendusanalüüs
Intervjuu: käsitletakse analüüsitud videokatkendit, selle põhjal kirjutatud esseed, eesti teatri ja teatriteaduse aktuaalseid küsimusi ning üliõpilaskandidaadi teatriteaduslikke huvisid ja motiveeritust.
Hindamine
Kirjaliku erialakatse hindamisel võetakse arvesse:
Erialakatse annab maksimaalselt 100 punkti. Kandideerimiseks vajalik miinimum on 66 punkti.