Bioloogia ja elustiku kaitse
Bakalaureuseõpe
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
2025. aasta tähtajad ja sisseastumiseksamite kirjeldused lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Selle õppekava alusel õppides omandad sa põhjalikud teadmised molekulaar- ja rakubioloogiast või eluslooduse mitmekesisusest ja kaitsest. Sinust saab hinnatud oskustega spetsialist näiteks meditsiinilaboritele, biotehnoloogiaettevõtetele või toiduainetööstusele ning elustiku kaitse suuna läbinu on oodatud keskkonnakaitse, -hindamise ja -planeerimisega tegelevatesse asutustesse ja ettevõtetesse. Just sina võid olla see, kes aitab oma teadmistega kaasa uute ravimite arendamisele või elurikkuse püsimisele!
„Minu igapäevatöö on seotud keskkonnaseirega, mis on looduskaitseliste otsuste langetamise alus. Bioloogia erialal omandatud laiapõhjalised teadmised tulevad mulle kasuks nii töös kui ka üldisel maailma mõistmisel. Tudengiajast jäävad kauaks meelde ägedad välipraktikumid, kursakad ja õppejõud!“
Teadmised rakusisestest protsessidest, geneetikast, diagnostikast ja ravimiarendusest on vajalikud meie kõigi heaoluks. Lisaks on tähtis järjest paremini mõista, kuidas mõjutavad kliimamuutused ja elupaikade kadu organismide mitmekesisust ja ökosüsteemide hüvesid.
Selle õppekava alusel õpidki tundma eluprotsesse molekulaarsest kuni üleilmse skaalani. Loengutes, seminarides ja praktikumides omandad teadmised rakkude ehitusest, geneetikast, evolutsiooniteooriast ja arengubioloogiast. Lisaks õpid organismide anatoomiat ning saad teadmisi nende käitumisest ja ökoloogiast.
Teisel õppeaastal valid süvendatud erialaõpingud kas molekulaar- ja rakubioloogia või elustiku kaitse suunal.
Sise- ja välipraktikumidel õpid tundma ning määrama peamisi taime-, seene- ja loomarühmi.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Alates 2022. aastast õpivad meie üliõpilased botaanika ja zooloogia osakonna uues funktsionaalses ühises õppehoones Oecologicum.
Õpperuumid, sealhulgas laborid ja välibaasid, on hästi sisustatud. Paljud looduse tundmise praktikumid toimuvad näiteks Laelatu välibaasis Läänemaal. Selle piirkonna puisniidud on kuulsad oma elurikkuse poolest.
Tartus on väga palju korporatsioone ja üliõpilasseltse, millega saad ühineda. Paljud bioloogiaüliõpilased kuuluvad näiteks Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi ja Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi.
Meie vilistlased leiavad erialast tööd meditsiini- ja toiduainetööstuse laborites, aga ka biotehnoloogiaettevõtetes. Elustiku kaitse eriala omandanud lähevad sageli tööle looduskaitsespetsialistiks riigiasutustesse ning keskkonnahindajaks loodusvarade majandamise ja keskkonnahindamise ettevõtetesse.
Ootame sind jätkama süvendatud erialaõpinguid magistriõppes bioloogia ja ökoinnovatsiooni õppekava alusel. Molekulaar- ja rakubioloogia huvi korral sobib hästi molekulaarsete bioteaduste või biomeditsiini magistriõpe.
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- riigieksamid
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (40%) ja
- matemaatika riigieksam (60%) või
- bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksam (100%) või
- erialakatse (100%).
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksam
16. märtsil või 13. aprillil 2024 kell 14.00 Tartus aadressil Riia 23 ruumis 116
Sisseastumiseksami eesmärk on hinnata kandidaadi bioloogiaalaseid teadmisi ja sellega tema ettevalmistust õppimaks bioloogia ja elustiku kaitse või geenitehnoloogia õppekaval. Sisseastumiseksami aluseks on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava bioloogia ainekavad.
Bioloogia ja geenitehnoloogia sisseastumiseksam on kirjalik eksam, mis sooritatakse eesti keeles. Eksami sooritamiseks on aega 1,5 tundi ja see koosneb 12-st küsimusest. Kaheksa küsimust on kooliprogrammides käsitletud valge ja rohelise bioloogia faktiteadmiste kontrollimiseks. Kolme küsimuse eesmärk on kontrollida bioloogia-alaste seoste loomise oskust ning üks küsimus annab hindajatele ettekujutuse sooritaja silmaringi suurusest ja motivatsioonist eriala õppida.
Sisseastumiseksamit hinnatakse 100-punkti skaalal, pingeritta pääsemiseks peab tulemus olema vähemalt 66 punkti.
Erialakatse
3. või 4. juulil 2024 kell 9.00 Tartus aadressil Liivi 2 ruumis 321
Erialakatse toimub vestluse vormis.
Erialakatsele on oodatud kandidaadid, kellel puudub eesti keele ja/või matemaatika riigieksami tulemus või kes soovivad oma tulemust erialakatsega parandada. Erialakatse tulemust on võimalik asendada arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja proviisori õppekavade kombineeritud keemia ja füüsika eksami tulemusega.
Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja ‐tööks. Kandidaadiga vestluse aeg on orienteeruvalt 15 minutit.
Erialakatse käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas orienteerumisega.
Hindamine
Erialakatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:
- motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks;
- üldine orienteerumine loodusteaduslike ainete baasteadmistes;
- analüüsi, arutlus‐ ja üldistusoskus;
- suuline väljendusoskus.
Erialakatset hinnatakse 100-punkti skaalal, pingeritta pääsemiseks peab tulemus olema vähemalt 66 punkti.
Eritingimusel kandideerimine
Bioloogia ja elustiku kaitse õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust;
- 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakond
Ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakond
Eesti Mereinstituut
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Teaduse tippkeskus EcolChange. Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes
Keskkonnaamet
Keskkonnaagentuur
Keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõte Hendrikson ja Ko
Eestimaa Looduse Fond
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
Bioteaduste Üliõpilaste Selts
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.
Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.
