Arvutitehnika
Bakalaureuseõpe
15. juuni
30. juuni
17. juuli
31. august
Muuda oma tehnoloogiahuvi karjääriks! Arvutitehnikat õppides saad tegeleda nii tark- kui ka riistvaraga, et töötada välja kõrgtehnoloogilisi süsteeme ja seadmeid. Õppekavas on suur osa praktikal, mille käigus lahendatakse päriselu ülesandeid näiteks elektroonika, asjade interneti, robotite ja arukate materjalide valdkonnast.
Kes sinust võib saada, kui lõpetad arvutitehnika eriala? See on valikute küsimus ja tegelikult ei pea sa hakkama robootikuks. See on väga lai ala, kus saad omandada palju teadmisi ka nii mehaanika disaini, 3D-disaini, masina disaini põhimõtete, elektroonika disaini kui ka tootmise ja programmeerimise kohta.
Arvutitehnika erialal pakutakse kohe alates esimesest semestrist häid teadmisi loodusteadustest, matemaatikast, arvuti riistvarast ja programmeerimisest. Esimesel kursusel saad panna end proovile näiteks aines „Robootika I“, kus on võimalus tutvuda robotite kasutamisega eri valdkondades ja kõike ka ise katsetada. Hiljem ootavad sind elektroonikaseadmete disain ja tootmine, enda trükkplaadi kujundamine ja võistlusrobootika, et osaleda enda ehitatud robotiga võistlustel.
Informaatikaainetes omandatakse programmeerimise ja võrgutarkvara kasutamise oskused ning elektroonika- ja arvutitehnikaainetes tutvustatakse elektroonikaseadmete tööpõhimõtteid ja ehitust.
Juba bakalaureuseõppes on võimalik töötada teadusrühmade juures, mis loovad ja arendavad mitmesuguseid uuenduslikke seadmeid. Arvutitehnikud osalevad aktiivselt ka IMS-i labori töös, kus töötatakse välja uuenduslikke materjale ning tegeletakse nende juhtimise ja rakendusvõimalustega. IMS-i labori uurimisvaldkonnad on näiteks bioinseneeria, arvutiteadus, robootika, pehmerobootika, materjaliteadus ja mikroelektroonika. Sind õpetavate spetsialistide teadustaust ja laboritehnika võimaldavad sul oma oskusi tulemuslikult arendada ja praktiseerida.
Omandatud teadmisi saab muu hulgas rakendada inseneeria- ja robootikafestivalil Delta X, kus võtavad mõõtu korvpalli ja jalgpalli mängivad robotid, programmeeritud droonid ning idufirmade äriideed.
Õppekava versioon:2026/2027
Rohkem infot: ÕIS
Arvutitehnika õppetöö käib mitmes õppehoones. Peamaja on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut, kus toimuvad näiteks robootika praktikumid. Lisaks on loengud ja seminarid Physicumis, kus asub digilabor, ning moodsas Delta õppehoones.
Delta õppehoones asub robotite testimiseks ja droonide lennutamiseks mõeldud suur robootikaklass, mis on sisustatud kõigi elektroonikatöödeks vajalike seadmetega. Digilaboris saab tegeleda nii metalli- kui ka puutööga.
Tutvu Tartu Ülikooli õppehoonetega virtuaaltuuril.
Arvutitehnika ja robootika podcast’i eesmärk on tutvustada arvutitehnika eriala lõpetajate karjäärivõimalusi.
Taskuhäälingu külalised on õppekava vilistlased, kes räägivad oma õpingutest, karjääriteekonnast ja praegusest tööst. Kuulajad saavad vastused küsimustele, kelleks võib pärast lõpetamist saada, millised on töövõimalused Eestis ja kuidas jõutakse tehnoloogiasektoris huvitavate projektideni. Meie vilistlased töötavad Eesti edukates tehnoloogiaettevõtetes, nagu Bolt, Starship Technologies ja Milrem.
Kuula podcaste Spotifyst
Vaata podcaste Youtubest
Kandideerimiseks peab sul olema
- keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- riigieksamid
- eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (40%) ja
- matemaatika riigieksam (60%) või
- programmeerimise sisseastumiseksam (100%) või
- erialakatse (100%).
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame laia matemaatika riigieksami tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse (riigieksamite alusel kandideerimise korral).
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Sisseastumiseksamid
Programmeerimise sisseastumiseksam
30. mail või 6. juunil 2026 kell 12.00 Tartus aadressil Narva mnt 18 ruumis 2003, 2004, 2017 või 2030 (Tartu Ülikooli Delta keskuses)
Programmeerimise eksamile on oodatud kandidaadid, kes soovivad õppekavale kandideerida programmeerimisoskustega.
180‐minutiline eksam programmeerimiskeeles Python on eesti keeles. Eksam koosneb kahest osast (maksimaalselt on võimalik saada kokku 100 punkti):
- paberosa: 7 ülesannet (40 punkti), kus ei tohi arvutit kasutada;
- arvutiosa: 2 ülesannet (60 punkti), kus võib arvutit ja materjale kasutada.
Teemad, millega seotud ülesannete lahendamine annab kuni 66 punkti
- Andmetüübid
- Muutuja
- Tingimuslause
- Tsükkel
- Sõned
- Järjend
- Funktsioon
- Andmevahetus
Teemad, millega seotud ülesannete lahendamine annab 24 punkti
- Kahekordne tsükkel
- Kahemõõtmelised andmetüübid
- Ennik
- Sõnastik
- Hulk
- Maatriks
- Lineaarne rekursioon
Teemad, millega seotud ülesannete lahendamine annab 10 punkti
- OOP paradigma
- Objektid ja klassid
- Pärimine ja polümorfism
Lisainfo programmeerimise sisseastumiseksami kohta.
Programmeerimise eksami tulemus esitatakse 100 punkti skaalal. Pingeritta pääsemiseks peab tulemus olema vähemalt 66 punkti. Oled kohe arvutitehnika õppekavale vastu võetud, kui su punktisumma on vähemalt 80 punkti.
Erialakatse
7. või 8. juulil 2026 kell 9.00 Tartus aadressil Nooruse 1 ruumis 140
Erialakatse toimub vestluse vormis.
Erialakatsele on oodatud kandidaadid, kellel puudub eesti keele ja/või matemaatika riigieksami tulemus või kes soovivad oma tulemust erialakatsega parandada.
Erialakatse eesmärk on hinnata kandidaadi eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja ‐tööks. Kandidaadiga vestluse aeg on orienteeruvalt 15 minutit.
Erialakatse käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas orienteerumisega.
Erialakatse hindamiskriteeriumid:
- motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks;
- üldine orienteerumine loodusteaduslike ainete baasteadmistes;
- analüüsi, arutlus‐ ja üldistusoskus;
- suuline väljendusoskus.
Erialakatse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimiseks on vaja erialakatsel saada vähemalt 66 punkti.
Eritingimusel kandideerimine
Arvutitehnika õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
- gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilise maateaduste olümpiaadi lõppvoorust;
- 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest;
- sooritanud akadeemilise testi vähemalt 70 punktile.
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Lisapunktide taotlemine
Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada kuni 5 lisapunkti. Lisapunkte andvad kursused ja MOOC-id:
- CTF Tech Tütarlaste küberakadeemia (P2TP.TK.122) 1,5 EAP
- CTF Tech Tütarlaste küberakadeemia (P2TP.TK.141) 3 EAP
- FPV droonilennu baaskursus (P2TP.TK.149) 1 EAP
- Programmeerimine keeltes C/C++ ja Java (P2TP.TK.084) 3 EAP
- Robotjalgpall (P2TP.TK.150) 3 EAP
- Võistlusprogrammeerimine I (P2TP.TK.075) 4 EAP
- Võistlusprogrammeerimine II (P2TP.TK.091) 4 EAP
NB! Kursuste eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Lisapunktide saamiseks peab kursus olema läbitud kandideerimisele eelnenud viie õppeaasta jooksul (2025. aastal arvestatakse alates 2020/2021. õppeaastast läbitud kursuseid). Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.
Arvutitehnika eriala kogemuslood
Martin Valvas: soovin arendada tehnoloogilisi lahendusi, mis toetaksid keskkonnasäästlikkust
Hanna Maria Fatkin: üliõpilane saab ise kosmosetehnoloogias kaasa lüüa
Mihkel Ottis: kunstikoolist arvutitehnikasse | Tartu Ülikool
Kes on insener ja mida ta teeb? Tee tulevikukindla karjäärini | Tartu Ülikool
Sul on palju võimalusi rakendada ja arendada oma tehnikahuvi väljaspool loengusaale ja laboreid. Arvutitehnika tudengid on hõivatud näiteks selliste üliõpilasorganisatsioonidega nagu Kuupkulgur, Tudengirakett, Tudengisatelliit, Solaride ja Semubot.
Kuupkulgur
Kuupkulgur on üliõpilasprojekt, mille käigus arendatakse tulevasteks missioonideks Eesti esimest kuukulgurit ja kosmosetehnoloogia demonstratsiooniplatvormi. Üliõpilasprojekt toetab kosmosetehnoloogia haridust Eestis, demonstratsiooniplatvormi abil aidatakse arendada kosmosetööstust.
Eesti Tudengirakett
Eesti Tudengirakett on noor üliõpilasorganisatsioon, kus keskendutakse raketinduse õppimisele ja rakettide ehitamisele. Organisatsiooni eesmärk on pakkuda üliõpilastele praktilist insenerikogemust ja võimalust rakendada õpingute käigus omandatud teadmisi meeskonnatöös ja arendusprojektides. Arendustöö on kiire ja ühe aasta jooksul plaanib meeskond teha mitu lennukatset.
Lisaks esindab Tudengirakett Eestit rahvusvahelistel võistlustel, nagu Euroopa suurim raketinduse võistlus European Rocketry Challenge, kus hinnatakse lennutäpsust, uuenduslikkust, meeskonnatööd ja tehnilisi oskusi.
Solaride
Arvutitehnika üliõpilased osalevad aktiivselt projektis Solaride, kus arendatakse ja ehitatakse uue põlvkonna päikeseautot. Projekti käigus pannakse proovile teadmised elektroonikast, tarkvarast, energiasüsteemidest ja autonoomsetest tehnoloogiatest. Valminud päikeseautodega osaletakse rahvusvahelistel võistlustel, sealhulgas maailma ühel mainekaimal päikeseautode võistlusel Bridgestone World Solar Challenge.
Solaride ühendab inseneeria, innovatsiooni ja ettevõtluse ning annab üliõpilastele võimaluse töötada päris tehnoloogiaprojekti kallal juba õpingute ajal. Lisaks populariseeritakse inseneeriat ja tehnoloogiaharidust ning inspireeritakse järgmise põlvkonna insenere ja teadlasi.
Semubot
See on kõige uuem projekt, mis annab arvutitehnikutele võimaluse ennast proovile panna. Enda robootikateadmisi saab laiendada ja jagada programmis Semubot, kus luuakse üliõpilaste oma humanoidrobotit. Semubot annab üliõpilastele võimaluse arendada enda oskusi põnevas valdkonnas, teha koostööd maailmatasemel mentoritega ja õppida praktika käigus palju põnevat. Lisaks aitab Semubot luua suhteid teiste valdkondade inimestega, sest tiimis on peale arvutitehnika ja robootika eriala üliõpilaste ka majandusteaduskonna tudengeid.
Arvutitehnika esmakursuslastele on loodud mentorprogramm, mille käigus toetavad neid teise ja kolmanda kursuse üliõpilastest mentorid. Programmi eesmärk on aidata uutel tudengitel õpingutega kohaneda ja toetada sujuvat sisseelamist ülikooliellu.
Lisaks korraldavad mentorid ja tuutorid kord kuus seltskondlikke üritusi, näiteks lauamänguõhtuid, ettevõtete klubiõhtuid ja muud ühistegevust. Oluliseks peetakse ka üliõpilastraditsioone, nagu vastlapäeva ja Halloweeni tähistamine. Mentorprogramm kestab ühe õppeaasta ning aitab luua tugevat kogukonnatunnet juba esimesest semestrist alates.
Arvutitehnika üliõpilastele mõeldud üritused
- Inseneeria ja robootika festival Delta X
- Arvutitehnika lõputööde teemade mess
- Maarjavälja/Delta karjääripäev
- Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) sügiskool
Arvutitehnika üliõpilastel on võimalus aktiivselt kaasa lüüa ka eriala turundus- ja tutvustustegevuses. Delta õppehoones toimuvad kord kuus eriala tutvustavad inseneripäevad ning aasta jooksul osaletakse messidel ja üritustel üle Eesti.
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on üle-eestiliste aineolümpiaadide parimatel võimalik saada stipendiumi 300 eurot kuus.
Stipendiumi võivad taotleda bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilased, kes on olnud kolme aasta jooksul üle-eestilisel aineolümpiaadil 11.–12. klassi arvestuses viie parima hulgas. Täpsed tingimused on statuudis.
