Teema: õppimine

Tartu Ülikooli õppejõud saavad esitada oma õppeaine Enlighti 2024. aasta õpetamise ja õppimise auhinnale, mis antakse üle Tartus 7.–9. oktoobrini toimuval konverentsil. Tänavuse konverentsi keskne teema on innovatsioon ja loovus kõrghariduses.

Matemaatikaõpetajana töötava Margus Roo haridustee on olnud käänuline. Olulisemad valikud tuli teha ajal, mil Eesti oli taas iseseisvaks saanud. Ajastu oli segane ja ka Margus ei teadnud, mida oma eluga ette võtta.

Hele-Mai Viltrop ja Joonas Asumets osalesid Tartu Ülikooli teaduskooli programmis „Talendid Tartusse!“ noore õpetaja projektis.

12. maini on Tartu Ülikooli töötajatel ja üliõpilastel võimalik esitada oma teese ja muid ettepanekuid Enlighti õpetamise ja õppimise konverentsil osalemiseks. Konverents toimub 7.–9. oktoobrini 2024 Tartu Ülikoolis ning selle teema on innovatsioon ja loovus kõrghariduses.

Seoses üleminekuga eestikeelsele õppele on Eesti Keele Instituut saanud väga suure ülesande – luua muukeelsete õpetamiseks üheksa kvaliteetset õppekomplekti.

18.–22. märtsini käib mööda Eestimaad Tartu Ülikooli tuur „Eesti otsib õpetajat“, et inspireerida noori valima õpetajaametit. 

Astrobioloogia suvekursusel käsitletakse mikrosatelliitide kasutamist planetaarteadustes ja astrobioloogias.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval toimus haridusteaduste instituudis vestlusring „Õpetajaametist otse ja ausalt“, kus arutlesid õpetajaameti üle õppekava „Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis“ esimese aasta üliõpilane Joonas Asumets, õppekava „Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis“ kolmanda aasta üliõpilane Brigitta Tikku ning õppekava „Klassiõpetaja“ värske vilistlane Elis Tõnisson, kes töötab Tartu Karlova Koolis 1. klassi juhatajana.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste õppekava esimese aasta magistrant Eva Maria Õunapuu püüab olla eeskujulik üliõpilane ning asju pigem ette ära teha. Sageli nõuab see suurt pingutust, kuna lisaks õppimisele töötab ta ka advokaadibüroos juristina.

Tartu Ülikooli informaatika magistriõppekava vilistlane Tõnis Hendrik Hlebnikov on mingis mõttes ebatüüpiline näide üliõpilasest. Püssist pärit ja Lüganuse Keskkoolis õppinud noormees oli lapsena agar tundi segama. Matemaatikatundi võttis poiss kaasa padja, mille ta asetas demonstratiivselt lauale, et tunni ajal oleks mugavam tukastada. 2013. aastal astus Tõnis Hendrik Tartu Ülikooli  psühholoogiat õppima. Enda sõnul lohises ta sellel erialal viis aastat, mille jooksul tekkis tal huvi hoopis informaatika vastu. Kui Tõnis Hendrik oli Bristoli Ülikoolis informaatikat õppiva sõbra juhendamisel valmis teinud oma elu esimese programmi, mis kohe ka toimis, oli ta sellest nii võlutud, et kui tuli kandideerimisaeg, ei mõelnud ta kaua – läks katsetele, sai sisse, läbis järjest bakalaureuse- ja magistriõppe ning õpib nüüd juba doktorantuuris.