Teema: avatud teadus

5.–7. juunil Tartu Ülikoolis peetaval rahvusvahelisel konverentsil „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“ käsitletakse elurikkuse kadumist ja arutletakse, millised kultuurilised, subjektiivsed ja semiootilised meetodid aitavad meil liikide väljasuremist paremini mõista. Tartu 2024 programmi kuuluv konverents on ka osa Loodusloovusfestivalist ning selle raames saab külastada näituseid ja käia kahe dokumentaalfilmi avalikul linastusel Elektriteatris 6. ja 7. juunil.

22. mail kell 11–15 toimub Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis seminar „Teadus kõigile: kuidas muudab ühiskond teadust paremaks?“.

Loodusloovusfestival pakub ainulaadseid võimalusi kogeda Eesti looduse ilu ja mitmekesisust, pakkudes üritusi nii Tartus kui ka üle Eesti 5.–15. juunini.

11. aprillil kell 16.15–17.45 annab Marju Himma avaliku loengu „Teaduskommunikatsioon kui müra: palju infot, vähe mõju“.

Avalikku arutelu tuumaenergeetikale ülemineku üle tuleks alustada suure pildi loomisest ja ühiskonna harimisest, leiavad Tartu Ülikooli teadlased.

Bioinseneeria ja sünteetilise bioloogia kuldajastu on alles ees. Arvatakse, et umbes selle sajandi keskpaigas hakkavad bioloogilised süsteemid mängima väga suurt rolli paljudes tehnoloogiavaldkondades. Seda enam peab Eesti sellesse valdkonda praegu investeerima.

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan ning Tšehhi suursaadik Eestis avasid 6. detsembril loodusmuuseumi hoones näituse „Ekspeditsioon põhjapoolusele“. Tšehhi suursaatkonna korraldatud näitusel tutvustatakse fotokoopiatena Tšehhist pärit Arktika uurija ja polaarmaastike maalija Julius Payeri raamatuillustratsioone ja maale.

Teadvelolek on kunst olla käesolevas hetkes koos lahke ja uudishimuliku tähelepanuga. Sa pöörad tahtlikult, praeguses hetkes ja hinnanguvabalt tähelepanu oma mõtetele, tunnetele ning käitumisele

13. detsembril toimub veebiseminaride sarja esimene kokkusaamine, kus esitletakse avatud teaduse tavasid ja kitsaskohti Euroopa ülikoolide võrgustikes.