Inimõiguste keskuse eestvedamisel tähistatakse mais inimeste mitmekesisuse kuud. Ülikool liitub selle ettevõtmisega esimest korda.
20. aprillil allkirjastas ülikool mitmekesisuse kokkuleppe. Akadeemiline sekretär Tõnis Karki ütles kokkuleppega liitumise üritusel, et ülikool on üks suuremaid ja mitmekesisema liikmeskonnaga organisatsioone Eestis, kes tegutseb iga päev selle nimel, et tagada oma liikmetele hea õpi- ja töökeskkond. Mitmekesisuse ja võrdse kohtlemise küsimused on sel aastal ülikoolis tähelepanu keskmes ja mitmekesisuse kuu raames korraldatakse mitu selleteemalist miniloengut.
Loengul annab Aune Valk põgusa ülevaate sellest, kuidas kultuuridevahelises psühholoogias eri riikide elanikke võrreldakse. Juttu tuleb väärtustest, isiksuse seadumustest, infotöötlusoskustest ja suhtlusviisidest eri kultuurides. Keskendutakse nii sellele, kuidas teised erinevad meist, kui ka sellele, kuidas paistavad Eesti kultuur ja eestlased muudele rahvustele.
Mingi ühiskonnarühma liikmete stereotüüpimise all mõistetakse valdavalt selle rühma ebasoodsa kuvandi taastootmist. Harva on tegu positiivse kuvandiga. Seega peetakse stereotüüpe sageli erapoolikuks. Kuid nagu konfliktide puhul tavaline, on ka eelarvamustel ja stereotüüpidel kaks külge. Tihti on rühmaväliste inimeste loodud stereotüüp rühma kuulujate kohta seotud mingil viisil selle rühma enesekuvandi ja identiteediga, mida selle liikmed projitseerivad nii väljapoole kui ka omavahel.
Põlvkonnad on väga oluline sotsiaalse mitmekesisuse allikas. Igas ühiskonnas elavad kõrvuti mitme põlvkonna esindajad. Põlvkondade vahetumine on üks peamisi sotsiaalsete muutuste põhjuseid. Loengul räägib Tarmo Strenze põlvkondade mõistest ja tuntumatest põlvkondadest. Samuti vaatleb ta, mida saab põlvkondade põhjal öelda ühiskonna oleviku ja tuleviku kohta näiteks Eestis või Venemaal.
03.03.2025
03.03.2025