Sylvester Ikenna Ofili kaitseb doktoritööd „Geochemistry and depositional environments of two black shale formations: the Baltoscandian Cambrian-Ordovician Alum Shale and the Cretaceous Lokpanta Oil Shale“

17. juunil kell 14.15 kaitseb Sylvester Ikenna Ofili geoloogia erialal doktoritööd „Geochemistry and depositional environments of two black shale formations: the Baltoscandian Cambrian-Ordovician Alum Shale and the Cretaceous Lokpanta Oil Shale“ („Kambriumi-Ordoviitsiumi vanusega Baltoskandia Alum-kilt ja Kriidi vanusega Nigeeria Lokpanta põlevkivi: kahe musta kilda geokeemia ja tekkekeskkond“).

Juhendajad:
külalisprofessor Alvar Soesoo, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool
professor Leho Ainsaar, Tartu Ülikool

Oponent:
kaasprofessor Jurga Lazauskiene, Vilniuse Ülikool (Leedu)

Kokkuvõte
Mustad kildad on kogu maailmas laialt levinud settekivimid, mis pakuvad väärtuslikke teadmisi maa geoloogilisest ajaloost. Nende teket mõjutavad erinevad keskkonnategurid, settimise kiirus ja merevee koostis. Tuntud mustade kildade näited on paleosoikumi alum-kilt Põhja-Euroopas ja kriidiajastu Lokpanta põlevkivi Nigeerias. Mõlemad kildad sisaldavad suures koguses orgaanilist ainet ja kasulikke elemente, mistõttu on need olnud nii metallide kui süsivesinike uurimiseks atraktiivsed. Selles töös uuriti võrdlevalt alum-kilta ja Lokpanta põlevkivi, et mõista paremini nende kivimite geokeemiat ja settekeskkonda ning metallidega rikastumise mehhanisme.

Mineraalse koostise uuring näitas, et alum-kilt on rikas kvartsi, K-päevakivi ja K-vilgu/illiidi mineraalide poolest, mis moodustavad kuni 95% selle koostisest, samas kui Lokpanta põlevkivi K-päevakivi sisaldused on madalamad, kuid karbonaadid (kaltsiit ja dolomiit) moodustavad ligi poole selle koostisest. Mõlemad kildad on rikastatud uraani (U), molübdeeni (Mo) ja vanaadiumi (V) poolest. Eesti alum-kilt (graptoliit-argilliit) on nende metallidega rikastatud rohkem kui Lokpanta põlevkivi, eriti kihi alumises osas. Seda erinevust võis mõjutada orgaanikarikka muda aeglasem settimise kiirus vähese või ilma hapnikuta merekeskkonnas. Lokpanta põlevkivi tekkis samuti hapnikuvaestes meretingimustes, kuid settimiskiirus oli oluliselt suurem kui alum-kildas. See näitab, et settimiskiirus mõjutab erinevusi U, Mo ja V rikastumisel mustades kiltades.

Suurem osa mõlemat kilta moodustavast purdmaterjalist erodeeriti ja kanti sisse keskmise kuni happelise koostisega tard- ja moondekivimitest ja/või vanematest setetest ning settekuhjumine toimus mandrite passiivsel äärealal. Keemilise murenemise astme näitajad viitavad sellele, et settinud purdmaterjal alum-kildas ja Lokpanta põlevkivis on olnud mõjutatud soojale ja niiskele kiimale iseloomulikust intensiivsest murenemisest.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!