Milline näeb välja 3D skaneeritud putukas?

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed osalesid muuseumide digitaalse inkubatsiooni programmis, mille tulemusena viidi ellu idee vaadata muuseumikogude putukaeksemplare 3D-mõõtmes. 

Inkubatsiooniprogrammi kandideeris Euroopa muuseumidest ja teaduskeskustest 128 projekti, mille koostajatele anti võimalus osaleda digitaalse võimekuse arendamise programmis DOORS („Digital incubator fOR muSeums“), mida koordineeris Euroopa teaduskeskuste ja muuseumide ühendasutus Ecsite. Eelmise aasta sügisel valiti nende 128 projekti hulgast programmi läbimise edukuse põhjal välja 20 katseprojekti, kes said toetuse oma idee elluviimiseks. Muu hulgas kuulus nende hulka Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia projekt, mida esindas harrastusteaduse ekspert Veljo Runnel.

Projektiidee sündis vajadusest kasutada 3D-objekte nii harrastusteaduses kui ka õppetöös. Runneli sõnul oli projektil kolm eesmärki. „Esiteks soovisime saavutada loodusmuuseumi zooloogilistes kogudes olevate imetajate koljude ja putukate 3D-skaneerimise võimekuse ja toetada skaneerimisroboti arendamist. Teiseks tahtsime täiendada elurikkuse andmesüsteemi PlutoF 3D-failivorminguga ja kolmandaks luua spetsiaalse 3D-mudelite vaatlemise rakenduse Threedoscope, mis on ühendatud PlutoF-iga,“ ütles Runnel.

Threedoscope’i arendas partnerfirma 5D Vision OÜ. Tartu Ülikooli doktorant Toivo Ylinampa, kes arendab mikroobjekte skaneerivat robotit, skaneeris ka Threedoscope’is näha olevad putukamudelid. Roboti toimimise põhimõtteid on ta tutvustanud nii teaduskonverentsidel USA-s kui koos Veljo Runneliga ka Tartu Postimehe ajakirjanikule Egeli Raudmäele. „Ühest putukast tuleb 3D-mudeli saamiseks teha kümneid tuhandeid fotosid ja roboti abil automatiseeritud protsess teeb kogu töö palju kiiremaks,“ selgitas Runnel.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia osalemist programmis DOORS toetatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ grandilepingu nr 101036071 alusel.