Ilona Tragel ja Külli Habicht: koroonaaja sildid näitavad kriisikommunikatsiooni keelelisi valikuid

Silditekst on uus, sotsiaalselt oluline tekstižanr, mis peegeldab ühiskonda ja kasutab mõjutamiseks mitmesuguseid keelevahendeid. Piirangusiltidel kõneleb teksti autor vastuvõtjaga sellises keeles, mida ta peab eesmärgipäraseks, kaasavaks ja mõjuvaks. Sageli toetub ta oma sõnumis autoriteetidele, näiteks seadusandja ettekirjutustele, kuid omal kohal on ka loovad, kujundlikud ja humoorikad lahendused.

Ilona Trageli sõnul on koroonapiirangute sildid toonud keelemaastikul kaasa paradigmamuutuse. „Siltide rohkus võimaldab neid uurida kui kindlas ajas ja ruumis olulisi tekste ning kogu maailmas suhteliselt sarnane olukord loob hea aluse võrdlevateks uuringuteks,“ ütles Tragel. Külli Habicht lisas, et kahe viimase aasta jooksul on piirangusiltide žanr pakkunud teaduslikku huvi ka eesti keele vormivahendite uurimisel. „Tulemustest on selgunud, et siltidel kasutatakse rohkelt kaasavat meie-vormi (hoiame üksteist ja tervist) või õpetlik-suunavat mina-vormi (hoian vahet 2 m). Samuti on märgata sina-vormis pöördumiste osakaalu suurenemist võrreldes teie-vormis pöördumistega,“ selgitas Habicht ja märkis, et tema hinnangul otsitakse piirangusiltidel järjest suuremat kaasavust.

Koroonapiirangute siltide uurimisel on osalenud ka üliõpilased. Nii on Tartu Ülikoolis valminud bakalaureusetöö eriolukorra siltidel olevate pöördumiste ja soovide kohta. Praegu uuritakse, kuidas piirangusiltide lugejad eri vormis käske ja soovitusi tõlgendavad. Tallinna Ülikoolis on valmimas magistritöö, milles võrreldakse Eesti ja Hiina koroonapiirangute silte.

„Tööpõld on suur ja lai,“ tõdes Ilona Tragel. „Tahaksime uurida eri piirangusiltide tekstide omavahelisi seoseid ja võrrelda neid teiste tekstidega, samuti analüüsida siltide keeleliste väljendusvahendite varieerumist ja kasutusvõimalusi. Neljanda laine puhul võib näiteks märgata rohkem intertekstuaalsust ehk silditeksti suhet teiste tekstidega, ent ka rohkem tänamist ja muid viisakusväljendeid,“ lisas Tragel.

Pärast loengut tutvustas akadeemiline sekretär Tõnis Karki Tartu Ülikooli esimest keeletegu. 2021. aasta keeleteo auhinna pälvis keelt ja tehnoloogiat ühendav teadus- ja arendustegevus masintõlke ja neurokõne alal. Auhinna saaja on keeletehnoloogia professor Mark Fišel ning tema juhitud töörühm: rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep, nooremteadurid Hele-Andra Kuulmets ja Andre Tättar ning programmeerijad Taido Purason, Maali Tars, Agnes Luhtaru, Annika Laumets-Tättar ja Rasmus Lellep. Rektor Toomas Asser õnnitles esimese keeleteo auhinna laureaate ja töörühma nimel andis Liisa Rätsep allkirja ülikooli auraamatusse.

Vt ka emakeelepäeva ürituse fotogaleriid.