Rahastusmehhanismid peavad toetama seda, et eri taustaga noored jõuaksid ülikooli ja saaksid pühenduda õpingutele vanemate toetusest sõltumata; et õppida saaks piisav arv üliõpilasi; et kvaliteetne õpe oleks väärtustatud; et ülikoolid oleksid huvitatud elukestva õppe pakkumisest ja et valdkondadesse, kus meie enda spetsialistidest ei jätku, saaksid õppima ja hiljem töötama tulla välistudengid.
Praeguse rahastusmudeli puudus pole vaid selles, et rahastus on aasta-aastalt vähenenud, vaid see on kõigis eelnimetatud punktides tekitanud ka tõsiseid vajakajäämisi. Praeguse süsteemiga ei võimaldata üliõpilastel õpingutele pühenduda, piiratakse ligipääsu, ei hinnata kvaliteetsemat õpet, ei toetata täiskasvanud õppijale paindlike õppevõimaluste loomist ega läheneta strateegiliselt välistudengite kaasamisele.
Aune Valk on Tartu Ülikooli õpeprorektor.
Loe pikemalt Eesti Päevalehest.
03.03.2025
03.03.2025