Doktoriõpe on teaduspõhine kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel doktorant omandab iseseisvaks teadus-, arendus- ja loometegevuseks vajalikud pädevused. Doktoriõpe valmistab ette õppejõudusid ja teadlasi tööks ülikoolides ja teadusasutustes ning juhtivspetsialiste tööks asutustes ja ettevõtetes väljaspool akadeemilist sfääri. Teadustöö sotsiaalteadustes keskendub ühiskondlikult oluliste küsimuste laiapõhjalisele uurimisele, eesmärgiga kujundada ja tõlgendada tulevikuühiskonda.
Sotsiaalteaduste doktoriõpe annab võimaluse uurida süvitsi mõnd inimkäitumise, ühiskonna või riigi toimimisega seotud probleemi ning selle käigus omandatakse ka terve rida erinevaid praktilisi oskusi andme- või allikaanalüüsi meetoditest kuni meeskonnatööni. See on põnev enesejuhtimise kogemus, kus on üheaegselt nii akadeemilist vabadust kui ka võimalusi saada tuge ja inspiratsiooni kolleegidelt.
Sotsiaalteaduste valdkonnas avati 2022/2023. õppeaastal vastuvõtuks sotsiaalteaduste doktoriõppe programm, mis sisaldab seitset eriala:
Majandusteaduse eriala (koordineerib majandusteaduskond) doktoriõppe eesmärgiks on valmistada ette juhtivspetsialiste ja -analüütikuid riigiasutustele, pankadele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja konsultatsioonifirmadele, kes valdavad majandusteoreetilisi mudeleid ja ökonomeetrilisi meetodeid majandusprobleemide analüüsimiseks ja prognoosimiseks. Teadustöö suundadeks on näiteks majanduskasvu ja inflatsiooni dünaamika, stabilisatsiooni- ja struktuuripoliitika, tööturu toimimine, leibkondade toimetulek, innovatsioon avalikus sektoris, poliitikamõjude hindamine, suurandmete kasutamine majandusseisundi hindamisel, kultuuri roll majanduses.
Ärijuhtimise eriala (koordineerib majandusteaduskond) võimaldab arendada teadus- ja õppetöös, ettevõtete juhtimises ja ettevõtluspoliitika kujundamises rakendatavaid oskusi ettevõtete strateegilise juhtimise, personalijuhtimise, innovatsioonijuhtimise, ettevõtlusega alustamise ja firmade rahvusvahelistumise, aga ka muudes ärijuhtimise valdkondades.
Õigusteaduse eriala (koordineerib õigusteaduskond) pakub võimalusi uurida süvendatult õigussüsteemide ja -traditsioonide seoseid ning erinevusi, õigusvaldkondade põhimõttelisi teoreetilisi ja praktilisi probleeme ning arengusuundi. Doktorantuur võimaldab osaleda teaduslikus diskussioonis õiguse aktuaalsete probleemide ja nende lahendamisvõimaluste üle Eestis ja rahvusvaheliselt.
Politoloogia erialal (koordineerib Johan Skytte poliitikauuringute instituut) on võimalik pühenduda teadustööle võrdleva poliitikateaduse, rahvusvaheliste suhete või poliitikateooria vallas. Samuti on võimalik tegeleda regiooniuuringutega (eelkõige Balti riigid, Venemaa ja Ida-Euroopa, Euroopa Liit) või e-valitsemise ja e-demokraatia teemadega.
Psühholoogia erialal (koordineerib psühholoogia instituut) on võimalik teha teadustööd paljudes psühholoogia valdkondades nagu arengu- ja koolipsühholoogia, tunnetuspsühholoogia, isiksus- ja sotsiaalpsühholoogia, tervis, heaolu ja psühhopatoloogia, spordi- ja soorituspsühholoogia jm. Uuringute läbiviimiseks omab instituut mitmeid tehnilisi vahendeid, näiteks EEG, TMS, silmaliigutuste jälgimise aparatuur, vaatluslabor.
Sotsioloogia eriala (koordineerib ühiskonnateaduste instituut) võimaldab pühenduda teadustööle sotsioloogia eri valdkondades (näiteks kestlikkuse, põlvkondade, perekonna-, lapsepõlve-, meedia-, militaarsotsioloogia alal) ja sotsioloogiaga interdistsiplinaarselt seotud aladel ning uurida erinevaid aktuaalseid probleeme tänapäeva kiiresti muutuvas ja andmestuvas ühiskonnas. Vaata järgi ühiskonnateaduste instituudi doktoriõppe infotundi siin.
Meedia ja kommunikatsiooni erialal (koordineerib ühiskonnateaduste instituut) on võimalik teha teadustööd meedia-ja kommunikatsiooniuuringute, ajakirjanduse ning kriitiliste andmeuuringutega seonduvatel teemadel. Süvendatult on võimalik uurida interdistsiplinaarseid lähenemisi kombineerivaid teemasid, mis on seotud kaasaegses meedia-ja digitehnoloogiate rikkas ühiskonnas toimuvate muutustega. Vaata järgi ühiskonnateaduste instituudi doktoriõppe infotundi siin.
Doktoriõppe üldise korralduse kohta valdkonnas loe lähemalt sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe keskuse lehelt.
Doktoriõppe keskmes on doktoritöö ja teadustööga seotud tegevused. Oma õpingute planeerimiseks teeb doktorant individuaalsed ja eesmärgipärased valikud koostöös juhendajaga, täpsustades tegevuste ajakava oma individuaalplaanis. Doktoritöö valmimiseks ja professionaalseks arenguks tarvilikud valikud saab teha ülikooli õppeainete, doktoriõppe keskuse ürituste, kohalike ja rahvusvaheliste ürituste, jms hulgast. Erialaõppe osa varieerub erialati ning iga eriala kohta on antud kohustuslike ja/või valikainete nimekiri.
Programm koosneb kahest moodulist – teadus-, arendus- ja loometegevuse (TAL) moodul ning õppetegevuse moodul. TAL mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ja valdkondlikke teaduspõhiseid teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö tegemise pädevuse ja ülekantavad oskused iseseisva TAL tegevuse käigus juhendaja(te) juhendamisel ning läbi praktilise kogemuse, ürituste ja muude tegevuste. Õppetegevuse mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ja valdkondlikke teaduspõhiseid teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö tegemise pädevuse ja ülekantavad oskused iseseisva töö, õppeainete, kursuste, koolituste ja muu tegevuse käigus.
Kui konkursside lehel ei ole vastuvõtuinfo avalikustamise tähtajaks erialal välja kuulutatud teemasid, saad doktoriõppesse kandideerida enda valitud uurimisteemaga.
Enne kandideerimist on tungivalt soovitatav leida potentsiaalne doktoritöö juhendaja.
Põhivastuvõtt on 1.–15. mail (väliskandidaatidele) ja 1.–15. juunil (Eesti kandidaatidele ja Eestis magistriõppe lõpetanud väliskandidaatidele). Lisaks võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt 1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril.
Vaata infot novembris 2024 toimuva vastuvõtu kohta konkursside lehel
Kandidaatide hindamine toimub kahes etapis:
Doktoritöö kavandi ja intervjuu maksimaalne võimalik punktisumma kokku on 100 punkti. Õppekohta pakutakse pingerea alusel parimatele kandidaatidele lähtuvalt õppekohtade arvust.
Nõuded doktoritöö kavandi sisule ja vormile ning hindamiskriteeriumid võivad erialati erineda. Siit leiad kõikide programmi erialade tingimused ning ka kontakti, kelle poole pöörduda küsimustega.
Doktoritöö teema valimine:
Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu ja teemade kohta konkursside lehel
Teema võib valida majandusteaduskonna potentsiaalsete juhendajate poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud majandusteaduskonna peamiste uurimisvaldkondadega.
Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema teaduskonna poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.
Doktoritöö kavand tuleb koostada A4-formaadis, kirjasuurusega 12 punkti. Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 5-8 lk. ühese reavahega (koos kirjanduse loeteluga). Kavand peab sisaldama järgmist:
Kavandi hindamiskriteeriumid:
Sisseastumisintervjuu (kestab kuni 30 minutit) eesmärgiks on kujundada hinnang doktoritöö teostatavusele ning doktoriõpingute edukusele, arvestades ka kandidaadi varasemat erialast tausta (curriculum vitae alusel). Vestluse käigus hinnatakse:
Sisseastumisintervjuu hindamiskriteeriumid:
Eriala esindaja: Eve Parts, eve.parts@ut.ee
Doktoritöö teema valimine:
Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu ja teemade kohta konkursside lehel
Teema võib valida ühiskonnateaduste instituudi potentsiaalsete juhendajate poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud instituudi peamiste uurimisvaldkondadega.
Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.
Vastuvõtu käigus hinnatakse kandidaadi motiveeritust ja sobivust doktoriõpinguteks meedia ja kommunikatsiooni erialal.
Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 5 lk, kuid mitte üle 10 lk (ilma kirjanduse loeteluta).
Kavand peaks sisaldama:
Kui kandideerijal on ilmunud varasemalt teaduspublikatsioone või on olemas avaldamisvalmis käsikirju, siis tuleks need kavandile lisada.
Doktoritöö kavandi puhul hinnatakse:
Sisseastumisintervjuu põhineb doktoritöö kavandil ja kandidaadi CV-l. Sisseastumisintervjuu küsimused võivad puudutada:
Kandidaadid, kes elavad alaliselt mõnes välisriigis, saavad sisseastumisintervjuu teha videokõne vormis (Zoomi, Teamsi vms vahendusel); konkreetne kommunikatsioonikanal lepitakse kokku iga kandidaadiga eraldi.
Sisseastumisintervjuu kestus on kuni 30 minutit ning selle viib läbi ühiskonnateaduste instituudi doktorikraadiga õppejõududest ja teaduritest koosnev komisjon.
Sisseastumisintervjuu puhul hinnatakse:
Eriala esindaja: Andra Siibak, andra.siibak@ut.ee
Doktoritöö teema valimine:
Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu ja teemade kohta konkursside lehel
Teema võib valida Johan Skytte poliitikauuringute instituudi potentsiaalsete juhendajate poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peab olema seotud instituudi peamiste uurimisvaldkondadega.
Palume vastava teema juhendajaga enne taotlustähtaega doktoritöö kavandi kooskõlastamiseks ühendust võtta! Palun arvestage, et kandidaatide suure hulga tõttu ei saa potentsiaalne juhendaja taotluste koostamise faasis anda põhjalikku tagasisidet või abistada projektikirjelduste koostamisel.
Doktoritöö kavand (vähemalt 5 lk, sh kasutatud kirjanduse loetelu) peab olema kirjutatud inglise keeles ja sisaldama järgmisi elemente:
Doktoritöö kavandi hindamiskriteeriumid:
Sisseastumisintervjuu eesmärk on hinnata kandidaadi motivatsiooni ja akadeemilist potentsiaali doktoriõppes õppimiseks.
Intervjuus käsitletakse järgmiseid teemasid:
Intervjuu kestab umbes 20 minutit ja seda on vajadusel võimalik pidada elektroonilisel teel. Kutse saadetakse kandidaadile 5-7 päeva enne intervjuu toimumist.
Sisseastumisintervjuu hindamiskriteeriumid:
Eriala esindaja: Piret Ehin, piret.ehin@ut.ee
Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 2-3 lk, kuid mitte üle 5 lk.
Kavandis kirjeldatakse:
Sisseastumisintervjuu tugineb doktoritöö kavandile. Intervjuu käigus võib komisjon kontrollida võõrkeelteoskust
Kavandi ja intervjuu puhul hinnatakse:
Publikatsioone arvestatakse soodustava tegurina võrdse punktiarvuga kandideerijate puhul.
Eriala esindaja: Jüri Allik, jyri.allik@ut.ee
Doktoritöö teema valimine:
Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu ja teemade kohta konkursside lehel
Juunis kandideerides: teema võib valida ühiskonnateaduste instituudi potentsiaalsete juhendajate poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud instituudi peamiste uurimisvaldkondadega.
Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.
Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 5 lk, kuid mitte üle 10 lk (ilma kirjanduse loeteluta). Kavand peaks sisaldama:
Kui kandideerijal on ilmunud varasemalt teaduspublikatsioone või on olemas avaldamisvalmis käsikirju, siis tuleks need kavandile lisada.
Doktoritöö kavandi puhul hinnatakse:
Sisseastumisintervjuu põhineb doktoritöö kavandil ja kandidaadi CV-l. Sisseastumisintervjuu küsimused võivad puudutada:
Kandidaadid, kes elavad alaliselt mõnes välisriigis, saavad sisseastumisintervjuu teha videokõne vormis (Zoomi, Teamsi vms vahendusel); konkreetne kommunikatsioonikanal lepitakse kokku iga kandidaadiga eraldi.
Sisseastumisintervjuu kestus on kuni 30 minutit ning selle viib läbi ühiskonnateaduste instituudi doktorikraadiga õppejõududest ja teaduritest koosnev komisjon.
Sisseastumisintervjuu puhul hinnatakse:
Eriala esindaja: Veronika Kalmus, veronika.kalmus@ut.ee
Doktoritöö kavand peab sisaldama:
Sisseastumisintervjuu raames hinnatakse:
Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle doktoritöö kavandile annab vastuvõtukomisjon positiivse hinnangu (vähemalt 42 punkti 60-st). Sisseastumisintervjuud on hinnatud positiivselt, kui selle eest on saadud vähemalt 28 punkti.
Eriala esindaja: Merike Ristikivi, merike.ristikivi@ut.ee
Doktoritöö teema valimine:
Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu ja teemade kohta konkursside lehel
Teema võib valida majandusteaduskonna potentsiaalsete juhendajate poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud majandusteaduskonna peamiste uurimisvaldkondadega.
Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema teaduskonna poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.
Doktoritöö kavand tuleb koostada A4-formaadis, kirjasuurusega 12 punkti. Doktoritöö kavandi pikkus on soovitatavalt 5-8 lk. ühese reavahega (koos kirjanduse loeteluga). Kavand peab sisaldama järgmist:
Doktoritöö kavandi hindamiskriteeriumid:
Sisseastumisintervjuu (kestab kuni 30 minutit) eesmärgiks on kujundada hinnang doktoritöö teostatavusele ning doktoriõpingute edukusele, arvestades ka kandidaadi varasemat erialast tausta (curriculum vitae alusel). Vestluse käigus hinnatakse:
Intervjuu hindamiskriteeriumid:
Eriala esindaja: Tiia Vissak, tiia.vissak@ut.ee
Avalduse koos lisadokumentidega tuleb esitada SAIS-is (süsteemi saab sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil). Kui sul puudub juurdepääs SAIS-ile, pöördu aegsasti e-posti aadressil phdadmissions@ut.ee. Soovitame mitte jätta avalduse esitamist viimasele päevale. Kandideerimisperioodil jälgi palun oma avaldusega toimuvat, sest vajaduse korral saadame sulle SAIS-i kaudu teateid. Doktoriõppes saad vastuvõtuperioodi jooksul kandideerida ainult ühele erialale või projektile.
Esitada tuleb
Alates 2004. aastast Eestis omandatud hariduse andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid varem lõpetanud ja välisriigis magistrikraadi omandanud peavad arvestama lõpudiplomi ja akadeemilise õiendi esitamisega. Kui haridust tõendavad dokumendid on vaja esitada paberil, anname pärast avalduse ja elektroonsete dokumentide ülevaatamist sellest SAIS-i kaudu teada.
Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis
Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, tuleb avalduse juurde laadida diplomi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Avalduse saad ära esitada nii, et esialgu puudub süsteemis info magistriõppe kohta. Lisame need andmed sinna ise hiljem, pärast haridusdokumentide menetlemist. Kui haridusdokumentide originaalid või kinnitatud koopiad on vaja esitada paberil, anname sellest SAIS-i kaudu teada. Kui oled bakalaureusekraadi samuti välisriigis omandanud, siis tuleb SAIS-i lisada ka koopiad bakalaureuseõppe lõpudokumentidest.
Välisriigis magistrikraadi omandanutel on soovitatav esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang kvalifikatsiooni vastavuse kohta doktoriõppesse astumiseks. Võime vastuvõtu käigus teha otsuse kvalifikatsiooni vastavuse kohta ka ilma ENIC/NARIC Keskuse hinnanguta või saata ise dokumendid keskusesse hindamisele. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni 30 päeva.
Kui magistriõpe on veel lõpetamata
Kandideerida on võimalik ka siis, kui magistriõpe on alles lõpetamisel. Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne õppe algust.
Kui lõpetad magistriõppe Eestis ja avalduse esitamise ajal ei ole lõpetamise infot veel SAIS-is, saad avalduse siiski ära esitada. Värskendame lõpetamise andmeid avaldusel hiljem ise, tehes päringu Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS).
Kui õpid välisriigis ja saad magistrikraadi pärast kandideerimistähtaega, lisa avaldusele kinnitus magistriõppes õppimise kohta koos oma õppetulemuste viimase väljavõttega. Diplom ja akadeemiline õiend tuleb esitada esimesel võimalusel pärast õpingute lõpetamist.
Avaldused staatusega „Suunatud hindamisele“ või „Lubatud sisseastumiskatsele“ lähevad hindamisele. Instituudi vastuvõtukomisjon alustab doktoritöö kavandite hindamist pärast kandideerimistähtaja lõppu. Kirjaliku töö punktid lisame SAIS-i niipea, kui kõik sellele erialale kandideerinute tööd on hinnatud.
Kandidaadid, kelle doktoritöö kavandit on hinnatud positiivselt, kutsutakse sisseastumisintervjuule. Intervjuu täpse aja lepivad kandidaat ja intervjuud korraldav instituut kokku omavahel. Sisseastumisintervjuu võib toimuda kohapeal või veebi teel (loe videointervjuu kohta).
Ülikool teavitab kandidaate vastuvõtust SAIS-i kaudu. Kui oled saanud SAIS-i kaudu vastuvõtuotsuse, pead kinnitama õppimatuleku sealsamas SAIS-is seitsme päeva jooksul vastuvõtuotsuse tegemisest. Kui jätad õppima tuleku kinnitamata, siis loobud õppekohast ja võimaluse korral pakume seda pingereas järgmisele kandidaadile.
Kui oled vastu võetud õppekohale, millega kaasneb töötamine Tartu Ülikoolis nooremteaduri ametikohal, siis tuleb sul enne õpingute algust sõlmida tööleping. Töölepingu sõlmimiseks võtab ülikool vastu võetud kandidaadiga ühendust paari nädala jooksul pärast õppima tuleku kinnitamist. 2024. aastal on nooremteaduri töötasu täiskoormusega töötades 1830 eurot kuus (brutotasuna).
Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub teadus- ja õppetööle täiskoormusega konkursi infos avalikustatud kuupäevast. Koormuse ja õppetöö alguse kuupäeva üle on võimalik pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et kui ülikool ja vastuvõetu ei saavuta töölepingu osas üksmeelt, siis on ülikoolil õigus vastuvõtuotsus tühistada. Nooremteaduri töökohaks on Tartu, kui töölepingus ei lepita kokku teisiti.
Veebruari ja mai-juuni kandideerimisperioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse õppeaasta alguses. Septembri ja novembri perioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse sügissemestri jooksul, hiljemalt kevadsemestri alguseks.
Doktorandile vajaliku info leiad siit.
Välisüliõpilaskandidaatidel palume tutvuda kandideerimise infoga siin.
2024/2025. õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt võimalik taotleda pikaajalist viisat või elamisluba õppimiseks või kellel ei ole kehtivat õiguslikku alust õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni Eesti Vabariigis viibida. Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga kandidaadid saavad kandideerida.
Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt saavad Valgevene kodanikud taotleda pikaajalist viisat ja elamisluba Eestis õppimiseks, seega võivad nad ka doktoriõppesse kandideerida.