„Magistrantuur usuteaduskonnas oli mu elu üks arendavamaid kogemusi üldse. Lisaks uutele mõttemudelitele ja teadmistele tõi see mu teele ka palju huvitavaid ja häid inimesi. Elugi sai sellest huvitavam.“
Sa asud religioonide vahendusel uurima maailma kultuure mitme teadusharu kaudu ning tutvud eetikaprobleemide ja erinevate väärtussüsteemidega. Tähtis on analüüsioskus: sakraaltekste õpid sa tõlgendama konteksti alusel ning religioonide mõju mõtestad ühiskonna valupunktides ja teisenevas kultuuriolukorras. Oma huvide põhjal saad õpingutes keskenduda kitsamale teemale.
Me pöörame suurt tähelepanu üliõpilaste uurimisoskuste kujundamisele. Seepärast algab koostöö magistritöö või -projekti juhendajaga hiljemalt teise õppeaasta alguses.
Õppe käigus külastame eri religioonide pühakodasid ning teaduse ja religiooni kolleegiumi kevadkoolidesse kogunevad väga erinevate elualade inimesed.
Religiooniuuringute erialale on õppima oodatud vähemalt bakalaureuseharidusega inimesed mis tahes varasemalt erialalt. Religioonide ja religiooniuuringute mitmetahulise ajaloo ja tänapäeva tundmaõppimise kõrval on üliõpilasel võimalik omandada teadmisi ja oskusi humanitaarias laiemalt humanitaarteaduste magistrikoolis ja digihumanitaaria alal.
Religioonipedagoogika eriala põhirõhk on teoreetilisel ja praktilisel õpetajakoolitusel ning religiooniteadmiste süvendamisel. Seetõttu eeldatakse üliõpilaselt küllalt suures mahus varasemate õpingute käigus omandatud aineid (esmajoones religiooniuuringute ja teoloogia bakalaureuseõpe või bakalaureusetaseme kõrvaleriala „Usundid õpetajale“). Eeldusaineid on võimalik läbida ka õpetajakoolituse kõrvalt, ehkki see nõuab suuremat jõupingutust. Samal moel saab omandada lisaeriala, mis avardab lõpetanu võimalusi töötada koolis.
Teoloogia eriala süvendab bakalaureusetasemel õpitut, moodustades sellega terviku. Eeldatakse, et klassikaliste keelte (ladina, kreeka, heebrea) põhiteadmised on üliõpilasel juba olemas. Kuigi neid ja teisi eeldusaineid on võimalik õppida ka stuudiumi käigus kõrvalt juurde, on eelisolukorras religiooniuuringute ja teoloogia bakalaureuseõppe teoloogia suuna läbinud. Samuti on abiks mõne Eestis teoloogiat õpetava rakenduskõrgkooli kõrgharidus.
Leia sind huvitav eriala. Seejärel näed täpsemalt selle mooduleid ning moodulitel vajutades õppeaineid.
Sa asud õppima ülikooli auväärses peahoones Tartu kesklinnas, mis on ühtlasi meie üliõpilaselu keskpunkt. Õppejõudude hulgas on erinevate kirikute vaimulikke ja teaduskonnaga on seotud EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudus.
Üliõpilasena on sul võimalus osaleda eri usundite praktikates, näiteks kristlikel jumalateenistustel ja budistlikes meditatsioonirühmades.
Teiste üliõpilasseltside ja -korporatsioonide kõrval tegutseb ka Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus.
Religioonipedagoogika eriala on keskendunud kutseõppele ja haridusvallast leiame vilistlaste seast nii õpetajaid kui ka koolijuhte.
Meie vilistlasi töötab sageli kirikutes, näiteks Tartus kõigis luteri kogudustes, aga ka Kaitseväes, politseis, haiglates ja vanglates kaplanina.
Usuteaduskonna vilistlased on leidnud rakendust veel tõlkijate ja toimetajate, diplomaatide, äri- ja personalijuhtide, pangandus- ja infotehnoloogiaspetsialistide, telereporterite ja ajakirjanikena ning muidugi kultuurisfääris. Ka mitu noort kirjanikku ja luuletajat on saanud kõrgema hariduse just usuteaduskonnast.
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
NB! Tartu Ülikooli üliõpilaste tulemusi näeme otse TÜ ÕIS-ist, teistest ülikoolidest kandideerijatel tuleb SAIS-i avaldusele lisada akadeemilise õiendi skann.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 85-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse toimub:
Erialakatse toimub vestluse vormis.
Erialakatsel esitatavad küsimused võivad puudutada üliõpilaskandidaadi asjakohaseid elukogemusi, lugemust, religiooniga seotud teemasid ning Eestis ja maailmas aktuaalseid religiooniga seotud probleeme. Intervjuu kestab kuni 15 minutit ning selle viib läbi teaduskonna õppejõududest koosnev komisjon.
Hindamine
Erialakatset hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest:
Erialakatse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Erialakatse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.