Religiooniuuringud ja teoloogia
Magistriõpe
1. veebruar
30. juuni
17. juuli
31. august
2027. aasta vastuvõtu tähtajad, vastuvõtutingimused ja sisseastumiseksamite kirjeldused lisatakse veebilehele hiljemalt detsembri lõpuks.
Uuel õppeaastal on religioonipedagoogika erialal alustavatel üliõpilastel võimalik kandideerida erialastipendiumile, mille suurus on kuni 400 eurot kuus.
Vaata täpsemat stipendiumite infot
Kui sind huvitab maailma tundmaõppimine selle mitmekesisuses ja komplekssuses, siis on see õppekava just sulle. Religiooniuuringute tähelepanu keskmes on nii Eestis kui ka kogu maailmas päevakajalised religiooniga seotud teemad. Teoloogia põimib erinevaid distsipliine ja vaatepunkte, pakkudes nii laiapõhjalist humanitaarharidust, ning religioonipedagoogika õppe läbinuna saad õpetajakutse, et töötada nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.
„Magistrantuur usuteaduskonnas oli mu elu üks arendavamaid kogemusi üldse. Lisaks uutele mõttemudelitele ja teadmistele tõi see mu teele ka palju huvitavaid ja häid inimesi. Elugi sai sellest huvitavam.“
Meil on sessioonõpe. Kohtumised toimuvad neljapäeviti ja reedeti kaks korda kuus (religioonipedagoogika alal mõnikord lisaks laupäeviti) ning kasutusel on ka e-õpe. Teoreetilisi seminare ja loenguid täiendavad praktikumid.
Sa asud religioonide vahendusel uurima maailma kultuure mitme teadusharu kaudu ning tutvud eetikaprobleemide ja erinevate väärtussüsteemidega. Tähtis on analüüsioskus: sakraaltekste õpid sa tõlgendama konteksti alusel ning religioonide mõju mõtestad ühiskonna valupunktides ja teisenevas kultuuriolukorras. Oma huvide põhjal saad õpingutes keskenduda kitsamale teemale.
Me pöörame suurt tähelepanu üliõpilaste uurimisoskuste kujundamisele. Seepärast algab koostöö magistritöö või -projekti juhendajaga hiljemalt teise õppeaasta alguses.
Õppe käigus külastame eri religioonide pühakodasid ning teaduse ja religiooni kolleegiumi kevadkoolidesse kogunevad väga erinevate elualade inimesed.
Religiooniuuringute erialale on õppima oodatud vähemalt bakalaureuseharidusega inimesed mis tahes varasemalt erialalt. Religioonide ja religiooniuuringute mitmetahulise ajaloo ja tänapäeva tundmaõppimise kõrval on üliõpilasel võimalik omandada teadmisi ja oskusi humanitaarias laiemalt humanitaarteaduste magistrikoolis ja digihumanitaaria alal.
Religioonipedagoogika eriala põhirõhk on teoreetilisel ja praktilisel õpetajakoolitusel ning religiooniteadmiste süvendamisel. Seetõttu eeldatakse üliõpilaselt küllalt suures mahus varasemate õpingute käigus omandatud aineid (esmajoones religiooniuuringute ja teoloogia bakalaureuseõpe või bakalaureusetaseme kõrvaleriala „Usundid õpetajale“). Eeldusaineid on võimalik läbida ka õpetajakoolituse kõrvalt, ehkki see nõuab suuremat jõupingutust. Samal moel saab omandada lisaeriala, mis avardab lõpetanu võimalusi töötada koolis.
Teoloogia eriala süvendab bakalaureusetasemel õpitut, moodustades sellega terviku. Eeldatakse, et klassikaliste keelte (ladina, kreeka, heebrea) põhiteadmised on üliõpilasel juba olemas. Kuigi neid ja teisi eeldusaineid on võimalik õppida ka stuudiumi käigus kõrvalt juurde, on eelisolukorras religiooniuuringute ja teoloogia bakalaureuseõppe teoloogia suuna läbinud. Samuti on abiks mõne Eestis teoloogiat õpetava rakenduskõrgkooli kõrgharidus.
Leia sind huvitav eriala. Seejärel näed täpsemalt selle mooduleid ning moodulitel vajutades õppeaineid.
Õppekava versioon:2026/2027
Rohkem infot: ÕIS
Usuteaduskond ei ole väga suur ning see annab üliõpilastele, õppejõududele ja töötajatele suurepärase võimaluse õppida üksteist paremini tundma ja suhelda lähemalt. Teaduskonna kollektiiv on väga sõbralik ja meie ühistegevused ulatuvad teadusüritustest meeleolukate koosviibimisteni. Üritustel kohtutakse paljude religioonide huvitavate esindajatega.
Sa asud õppima ülikooli auväärses peahoones Tartu kesklinnas, mis on ühtlasi meie üliõpilaselu keskpunkt. Õppejõudude hulgas on erinevate kirikute vaimulikke ja teaduskonnaga on seotud EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudus.
Üliõpilasena on sul võimalus osaleda eri usundite praktikates, näiteks kristlikel jumalateenistustel ja budistlikes meditatsioonirühmades.
Teiste üliõpilasseltside ja -korporatsioonide kõrval tegutseb ka Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus.
Tartu on Eestis ainulaadne ülikoolilinn, mis pakub tudengitele rohkesti eneseteostusvõimalusi. Kultuuriline mitmekesisus, aktiivne eluviis, ettevõtlik vaim ja kogukonnatunne teevad Tartust koha, kus üliõpilasest saab tegutseja, korraldaja, looja ning muutuste algataja.
Tartus on üle 60 üliõpilasorganisatsiooni, arvukalt ülikooli kultuurikollektiive ja tudengiprojekte. Vaata lähemalt.
Kevaditi saab kandideerida Tartu Ülikooli üliõpilasesindusse (TÜÜE), kes esindab üliõpilaste huve ja vajadusi ning toetab neid oma õiguste kaitsmisel.
Sügisel ja kevadel saab osa võtta Tartu Tudengipäevadest, mille raames toimub üle linna palju meeleolukaid üritusi.
Liikumis- ja heaoluprogrammi „Tartu Ülikool liigub“ eesmärk on kutsuda kogu ülikooli leidma oma teed aktiivsema, tervema ja tasakaalukama eluviisini.
Avasta rohkem Tartu Ülikooli üliõpilaselu kohta.
Paljud magistriõppesse astunud juba töötavad ja soovivad ennast täiendada, ennekõike religiooniuuringute erialal. Meie üliõpilased töötavad riigiametites alates Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalast kuni Maksu- ja Tolliametini.
Religioonipedagoogika eriala on keskendunud kutseõppele ja haridusvallast leiame vilistlaste seast nii õpetajaid kui ka koolijuhte.
Meie vilistlasi töötab sageli kirikutes, näiteks Tartus kõigis luteri kogudustes, aga ka Kaitseväes, politseis, haiglates ja vanglates kaplanina.
Usuteaduskonna vilistlased on leidnud rakendust veel tõlkijate ja toimetajate, diplomaatide, äri- ja personalijuhtide, pangandus- ja infotehnoloogiaspetsialistide, telereporterite ja ajakirjanikena ning muidugi kultuurisfääris. Ka mitu noort kirjanikku ja luuletajat on saanud kõrgema hariduse just usuteaduskonnast.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud) ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- erialakatse (50%),
- eelmise õppeastme keskmine hinne (50%).
NB! Tartu Ülikooli üliõpilaste tulemusi näeme otse TÜ ÕIS-ist, teistest ülikoolidest kandideerijatel tuleb SAIS-i avaldusele lisada akadeemilise õiendi skann.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 85-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
Erialakatse toimub:
- 16. aprillil 2026 algusega kell 10.00 Tartus aadressil Ülikooli 18 ruumis 230 või
- 6. või 7. juulil 2026 algusega kell 10.00 Tartus aadressil Ülikooli 18 ruumis 307
Erialakatse toimub vestluse vormis. Erialakatsel esitatavad küsimused võivad puudutada kandidaadi asjakohaseid elukogemusi, lugemust, religiooniga seotud teemasid ning Eestis ja maailmas aktuaalseid religiooniga seotud probleeme. Intervjuu kestab kuni 15 minutit ning selle viib läbi teaduskonna õppejõududest koosnev komisjon.
Erialakatse hindamiskriteeriumid:
- motiveeritus õppimiseks (25%);
- üldine silmaring (25%);
- analüüsi, arutlus- ja üldistusoskus (25%);
- suuline väljendusoskus (25%).
Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.
