Rahvusvaheline õigus ja inimõigused
Magistriõpe
1. veebruar
15. märts
30. aprill
1. september
2025. aasta vastuvõtutingimused lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Meie magistriõppes saad põhjalikud teadmised rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest kui tänapäeva rahvusvahelise suhtluse keelest. Õpe toimub Tallinna kesklinnas rahvusvaheliselt mitmekesises õpikeskkonnas. Peale lõpetamist võid töötada mitmesugustel juristi tippkvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel nii Eestis kui ka välismaal. Rahvusvahelise õiguse õpetamise traditsioon Tartu Ülikoolis ulatub ajas tagasi 17. sajandisse ja erinevatel aegadel on Tartu Ülikooli õppjõud ja kasvandikud teinud ilma nii rahvusvahelise õiguse teaduses kui diplomaatias.
„Õppeprogramm on väga nõudlik, paneb õppija pidevalt proovile ja aitab kasvada suurepäraseks juristiks. Tänu magistriõppes omandatud oskustele olen juba nüüd oma valdkonna ekspert ja teen igapäevatööd, mida armastan.“
Meie eesmärk on anda õppijatele süsteemne käsitus ning laialdased teadmised rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste põhimõtetest, regulatsioonist, subjektidest ja tavadest. Kohustuslike üldainete käigus tutvud rahvusvahelise suhtluse õigusraamistiku alustega. Valikaineid läbides omandad põhjalikumad teadmised eriala kitsamates valdkondades, mille seas on rahvusvaheline kriminaalõigus, rahvusvaheline majandusõigus ja küberruum. Erialapraktika aitab õpitud teadmisi ja oskusi süvendada ja rakendada.
Õpe on ingliskeelne.
Loengutes saad teoreetilised teadmised ning seminarides lahendad hüpoteetilisi kaasuseid ja päris juhtumeid, analüüsides riikide ja kohtute praktikat ning koostades kirjalikke ja esitades suulisi seisukohti harjutuskohtus. Olulisel kohal on iseseisev töö õppematerjalidega ja kirjalike tööde koostamine.
Sul on võimalik täiendada end Erasmus+ või mõne muu õpirändeprogrammi toel ka välismaal.
Magistriõpingute lõpuks koostad ja kaitsed magistritöö.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Arvestades rahvusvahelise suhtlusega seotud riigiasutuste ja muude organisatsioonide asukohta toimub õpe Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna osakonnas. Rahvusraamatukogu ja Välisministeerium, aga ka paljud kultuuri- ja toitlustusasutused on õppehoonest lühikese jalutuskäigu kaugusel.
Et Eesti ja välisüliõpilased õpivad meil koos, on sul hea võimalus luua sidemeid ja sõprussuhteid üle maailma.
Üliõpilased saavad end õpingute kõrval erialaselt täiendada ja kontakte luua veel Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu ja Euroopa Õigusüliõpilaste Assotsiatsiooni Eesti haru ELSA Estonia tegevuses osaledes.
Samuti saavad nad panna end proovile rahvusvahelise õiguse harjutuskohtuvõistlustel (Teldersi rahvusvahelise õiguse harjutuskohtuvõistlus, Philip C. Jessupi nimeline rahvusvahelise õiguse harjutuskohtuvõistlus jt) välisriikides.
Meie lõpetaja võib töötada mitmesugustel juriidilist kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel, muu hulgas advokaadi, kohtuniku ja prokurörina. Paljud Eesti riigiasutused vajavad oma rahvusvahelises suhtluses asjatundjaid, kellel on rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest süvateadmised.
Samuti on Eestis üha rohkem valitsustevahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone, kus on nõutud rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste eriteadmistega inimesed.
Tööturg ei piirdu aga ainult Eesti ja Euroopaga. Üha rohkem kandideerivad meie vilistlased tööle ka mujal maailmas asuvatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.
Yulian Kondur (Ukraina), vilistlane, OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo uurija-konsultant: „Mul on tõeliselt hea meel olla üks selle õppekava esimese lennu lõpetajatest. Õppes lähenetakse paljudele aktuaalsetele rahvusvahelise õiguse küsimustele uuenduslikult. Õppe tugev külg on ka inimõiguste käsitlus, mis näitab ilmekalt, kui erinev saab olla eri riikide tõlgendus rahvusvahelisest õigusest.“
Kandideerimisavalduse saad esitada, kui sul on
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase, sh vähemalt 60 EAP mahus õigusteaduse õppeaineid. Kandideerimiseks sobib nii Eesti kui ka välisülikoolides omandatud õigusalane kvalifikatsioon või 60 EAP mahus läbitud õigusteaduse õppeained.
NB! Ka siis, kui lõpetad ülikooli alles suvel, saad kevadel juba kandideerida. Sel juhul tuleb sul vastuvõetuks osutumisel hiljemalt 31. juuliks tõestada, et oled bakalaureusekraadi omandanud. -
inglise keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata inglise keele oskuse tõendamiseks sobivaid teste ja testitulemusi
Koos avaldusega tuleb SAIS-i lisada ka motivatsioonikiri. Lisaks tuleb kandideerimisel sooritada erialakatse.
Kandidaadi hindamine
Avalduste hindamisel arvutame välja sinu punktisumma ja koha pingereas. Arvestame
- motivatsioonikirja 50% ulatuses
- erialakatset 50% ulatuses
Hindame kõiki osi saja punkti skaalal. Väikseim edasipääsemiseks vajalik punktide arv on iga osa puhul 51. Motivatsioonikirja eest vähemalt 51 punkti saanud kandidaadid kutsutakse erialakatsele. Eri osade eest saadud punktid korrutatakse ettenähtud protsentuaalse osakaaluga. Saadud korrutised liidetakse kokku ja summa jagatakse sajaga. Pingeritta pääsemiseks vajalik väikseim kogusumma on 66 punkti. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Motivatsioonikiri tuleb kirjutada inglise keeles ja esitada koos avaldusega SAIS-is 15. märtsiks.
Selle pikkus on 5000–7000 tähemärki koos tühikutega. Motivatsioonikirja alusel hinnatakse kandidaadi motivatsiooni asuda õppima rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste õppekaval.
Motivatsioonikirjas tuleb keskenduda järgmistele küsimustele.
- Kuidas on kandidaadi varasemad õpingud ja töökogemus olnud seotud rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste õppekavas käsitletavate teemadega?
- Miks soovib kandidaat asuda õppima just sellele õppekavale?
- Kuidas kavatseb kandidaat õpingute jooksul omandatud teadmisi ja oskusi tulevikus rakendada?
- Millised rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste valdkonnad pakuvad kandidaadile kõige rohkem huvi?
- Milliseid rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste teemasid soovib kandidaat lähemalt uurida õpingute jooksul?
- Milline oleks magistritöö võimalik uurimisteema/probleem?
Motivatsioonikirja puhul hinnatakse
- varasemate õpingute ja töökogemuse relevantsus seoses õppekavaga (25%)
- motivatsioon ja eesmärgid tulevikuks (25%)
- oskus formuleerida uurimisteemat/probleemi ning kuivõrd need seostuvad õppekavaga (25%)
- analüüsi-, argumenteerimis- ja eneseväljendusoskus ning keelekasutus (25%)
Motivatsioonikirja eest on võimalik saada kuni 100 punkti ja see on hinnatud positiivselt, kui on saadud vähemalt 51 punkti.
Erialakatse toimub intervjuu vormis 8.–12.04.2024 interneti teel (õigusteaduskond jätab endale õiguse nendes kuupäevades muudatusi teha). Intervjuu kestab 20 minutit ja see toimub inglise keeles.
Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle motivatsioonikirjale annab vastuvõtukomisjon positiivse hinnangu (vähemalt 51 punkti). Intervjuus arendatakse edasi motivatsioonikirjas esitatud teemasid ja tekitatakse arusaam kandidaadi teadmistest ja senistest saavutustest.
Intervjuu eesmärk on kindlaks teha kandidaadi valmisolek järjepidevaks õppimiseks, erialaseks arenguks ning tööks rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste valdkonnas. Sisseastumisintervjuu põhjal hinnatakse kandidaadi sobivust erialal õppimiseks järgmiste kriteeriumide alusel: orienteeritus rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste eriala valdkonnas; valmisolek järjepidevaks õppimiseks ning erialaseks arenguks; analüüsi-, argumenteerimis- ja eneseväljendusoskus.
Lisainfo programmi sisu kohta:
