Autor: Tartu Ülikool

Meditsiin ja sport

Doktoriõpe

1. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

15. juuni

Lõpeb avalduste vastuvõtt

15. juuli

Vastuvõtuotsuste tähtaeg

2. september

Õppeaasta algus

Lisaks põhivastuvõtule juunis võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt

1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril.

Õppeaste
doktoriõpe
Õppekeel
eesti keel, inglise keel
Õppeaja nominaalkestus
4 aastat
Toimumiskoht
Tartu

Meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppe keskus on osa meditsiiniteaduste valdkonnast ning selle alla kuulub üks doktoriõppe programm: meditsiin ja sport. Valdkonna doktoriõppe programm koosneb neljast erialast: arstiteadus, farmaatsia, liikumis- ja sporditeadused, neuroteadused. Programmi haldavad meditsiiniteaduste valdkond ning sporditeaduste ja füsioteraapia instituut.

 

Meditsiiniteaduste valdkonnas on üks doktoriõppe programm, mis koondab enda alla neli eriala: arstiteadus, farmaatsia, liikumis- ja sporditeadused, neuroteadused.

Doktoriõppesse vastuvõtmist võivad taotleda isikud, kellel on magistrikraad või sellele vastav haridustase. Doktoriõpe valmistab ette õppejõudusid ja teadlasi ülikoolides ja teadusasutustes ning juhtivspetsialiste väljaspool akadeemilist sfääri. Doktoriõpe on teaduspõhine kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel doktorant omandab iseseisvaks teadus- ja arendustegevuseks vajalikud pädevused.

Programm koosneb teadus- ja arendustegevuse moodulist (5460 tundi ehk 210 EAP-d) ja õppetegevuse moodulist (780 tundi ehk 30 EAP-d). Rahvusvahelise õpi- ja töökogemuse saamiseks on doktorandil soovitatav õppida ja/või uurimistööd teha väliskõrgkoolis või -teadusasutuses.

 

Meditsiini ja spordi doktoriõppe programm koosneb kahest moodulist:

  • teadus- ja arendustegevuse moodul
  • õppetegevuse moodul 

Rahvusvahelise õpi- ja töökogemuse saamiseks on doktorandil soovitatav õppida ja/või uurimistööd teha väliskõrgkoolis või -teadusasutuses.

 

Teadus- ja arendustegevuse moodul

Mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ning erialaüleseid teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö pädevuse ja ülekantavad pädevused praktilise kogemuse, ürituste ja muu tegevuse käigus.

Mooduli maht on 5460 tundi, mis vastab 210 EAP-le.

Õppetegevuse moodul

Mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ning erialaüleseid teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö pädevuse ja ülekantavad pädevused õppeainete, ürituste ja muu tegevuse käigus.

Mooduli maht on 780 tundi, mis vastab 30 EAP-le. Moodul jaguneb kaheks: programmi ühisosaks (ülekantavate oskuste alamoodul, 15 EAP) ja erialaõppeks (erialaste teadmiste alamoodul, 15 EAP).

Õppekava versioon:

See on õppekava viimati kinnitatud ülesehitus. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsamatest muudatustest antakse eelnevalt teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS

Oled oodatud kandideerima meditsiini ja spordi doktoriõppesse, kui sul on
 

  • magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon
  • vähemalt 4-aastase nominaalkestusega (enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud) bakalaureuseõppekava läbimisel välja antud diplom, mis tõendab bakalaureusekraadi;
  • vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel välja antud bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita;
  • ülikooli kraadita diplom;
  • diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom;
  • kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel;
  • NSV Liidus saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni kohta (vt lisainfot Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kohta)


Kui konkursside lehel ei ole vastuvõtuinfo avalikustamise tähtajaks erialal välja kuulutatud teemasid, saad doktoriõppesse kandideerida enda valitud uurimisteemaga. 

  • Oma teemaga saab üldjuhul kandideerida arstiteaduse ja farmaatsia erialadele.
  • Liikumis- ja sporditeaduste ning neuroteaduste erialadel kinnitatakse uurimisteemade nimekiri, mille hulgast kandidaat peab valima, ja vastuvõtuperioodil ei ole võimalik kandideerida oma uurimisteemaga. 

Enne kandideerimist on tungivalt soovitatav leida potentsiaalne juhendaja. Vaata lisainfot valdkonna kodulehelt. Põhivastuvõtt on 1.–15. mail (väliskandidaatidele) ja 1.–15. juunil (Eesti kandidaatidele). Lisaks võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt 1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril. 

Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu kohta konkursside lehel


Kandidaadi hindamine
 

Kandidaatide hindamine toimub kahes etapis:

  1. Pärast kandideerimisperioodi lõppu hindab vastuvõtukomisjon doktoritöö kavandit, mis tuleb esitada koos avalduse ja CV-ga. Komisjon hindab kavandeid kuni 50 punktiga.
  2. Intervjuu viiakse läbi kandidaatidega, kelle doktoritöö kavandit on hinnatud vähemalt 35 punktiga 50-st. Intervjuud hinnatakse samuti kuni 50 punktiga ja positiivseks loetakse tulemus, mis on vähemalt 35 punkti. Intervjuu aja kokku leppimiseks võtab ülikool kandidaadiga ühendust avaldusel märgitud kontaktidel.

Motivatsioonikirja ja intervjuu põhjal on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Õppekohta pakutakse pingerea alusel parimatele kandidaatidele lähtuvalt õppekohtade arvust.

Eesti- või ingliskeelne kavand tuleb esitada koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Doktoritöö kavandi pikkuseks on kuni 6 A4 formaadis lehekülge. Kavand koosneb järgmistest osadest.

1. Informatsioon uurimistöö teema ja kavandi esitaja kohta.

  • Töö teema eesti ja inglise keeles (lisada kuni kolm teaduserialade CERCS koodi).
  • Autori nimi ja kontaktandmed (töökoht, aadress, kontakttelefon, e-posti aadress).
  • Kavandis anda informatsiooni võimaliku juhendaja kohta (märkida juhendaja nimi, ametikoht ja võimalusel võtta tema nõusolek (allkiri). Mitme juhendaja korral märkida ära, kes neist on põhijuhendaja ja kes kaasjuhendajad).

2. Sissejuhatus, uurimistöö tausta kirjeldus ja teema valiku põhjendus. Selles osas tutvustatakse uuritavat teemat ja antakse ülevaade varasemate samas valdkonnas teostatud uuringute kohta. Sissejuhatuses antakse ka põhjendus, miks nimetatud teema on valitud ja selgitatakse probleemi olemust.

3. Uurimistöö eesmärk, probleemi või hüpoteesi püstitus. Esitatakse töö hüpotees või küsimused, millele kavandatav töö peab vastused andma. 

4. Metoodika kirjeldus. Selles osas kirjeldatakse valitud metoodikat – kliiniline, eksperimentaalne või epidemioloogiline uuring, uuringu objekte, valimi moodustamist, uuringu võimsust, andmete kogumise metoodikat, kasutatava metoodika valiidsust ja usaldatavust, andmeanalüüsi, uuritava teema eetilisi aspekte. Metoodika kirjeldamisel on soovitav viidata kirjandusallikatele, kust nimetatud meetodid pärinevad.

5. Oodatavad tulemused, nende teoreetiline ja/või praktiline tähtsus eriala kontekstis.

6. Tuua välja 3 võimaliku publikatsiooni teemad.

7. Kirjandusallikad.
 

Hindamine

Hinnatakse kavandi teaduslikku kvaliteeti (aktuaalsus, uudsus, teema sisuline kirjeldamine) ja uurimistöö teostatavust (sh valdkonna-poolne juhendamisvõimekuse ressurss). Viimase puhul võetakse arvesse kandidaadi erialast pädevust tuginedes tema varasemale töökogemusele ja professionaalsele arengule (hinnatakse CV alusel).

Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle doktoritöö kavandile annab vastuvõtukomisjon positiivse hinnangu. Intervjuu käigus peab kandidaat olema võimeline kaitsma doktoritöö kavandis esitatud põhiseisukohti diskussioonis eksamikomisjoni liikmetega. Komisjon küsitleb kandidaati erialaga seonduvalt laiemalt, hindamaks tema teadmisi eriala suhtes tervikuna.
 

Intervjuu hindamisel võetakse arvesse järgmist

  • Doktoritöö kavandi esitlemise oskus ning suutlikkus vastata hindamiskomisjoni küsimustele.
  • Doktoritöö teema aktuaalsus ja püstitus. Kandidaat peab ka suuliselt kirjeldama oma teema olulisust, olulisemaid uurimisküsimusi ning oodatavaid tulemusi, nende uudsust ja olulisust.
  • Erialane pädevus, teadmised valdkonna olulisematest uurimissuundadest ja teadustöö tegemise kogemus.
  • Kandidaadi isiklik taust ja motivatsioon omandada doktorikraad. Vestluse käigus selgitatakse välja, milline on kandidaadi valmisolek õpingute alustamiseks, võimalused ja plaanid õigeaegseks lõpetamiseks ning tulevikuplaanid.


Avalduse esitamine

Avalduse koos lisadokumentidega tuleb esitada SAIS-is (süsteemi saab sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil). Kui sul puudub juurdepääs SAIS-ile, pöördu aegsasti e-posti aadressil phdadmissions@ut.ee. Soovitame mitte jätta avalduse esitamist viimasele päevale. Kandideerimisperioodil jälgi palun oma avaldusega toimuvat, sest vajaduse korral saadame sulle SAIS-i kaudu teateid. Doktoriõppes saad vastuvõtuperioodi jooksul kandideerida ainult ühele erialale või projektile.

Esitada tuleb

  • elektrooniline avaldus SAIS-is;
  • doktoritöö kavand;
  • elulookirjeldus (CV). Selle koostamisel on abiks näidisvorm. CV peab kajastama näidisvormis nimetatud teemasid, aga selle kujundus on vaba;
  • lõpudiplom koos akadeemilise õiendiga (ainult siis, kui SAIS-is avaldust esitades ei lisandu haridusandmete lehele infot omandatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni kohta).

Alates 2004. aastast Eestis omandatud hariduse andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid varem lõpetanud ja välisriigis magistrikraadi omandanud peavad arvestama lõpudiplomi ja akadeemilise õiendi esitamisega. Kui haridust tõendavad dokumendid on vaja esitada paberil, anname pärast avalduse ja elektroonsete dokumentide ülevaatamist sellest SAIS-i kaudu teada.
 

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis

Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, tuleb avalduse juurde laadida diplomi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Avalduse saad ära esitada nii, et esialgu puudub süsteemis info magistriõppe kohta. Lisame need andmed sinna ise hiljem, pärast haridusdokumentide menetlemist. Kui haridusdokumentide originaalid või kinnitatud koopiad on vaja esitada paberil, anname sellest SAIS-i kaudu teada. Kui oled bakalaureusekraadi samuti välisriigis omandanud, siis tuleb SAIS-i lisada ka koopiad bakalaureuseõppe lõpudokumentidest.

Välisriigis magistrikraadi omandanutel on soovitatav esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang kvalifikatsiooni vastavuse kohta doktoriõppesse astumiseks. Võime vastuvõtu käigus teha otsuse kvalifikatsiooni vastavuse kohta ka ilma ENIC/NARIC Keskuse hinnanguta või saata ise dokumendid keskusesse hindamisele. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni 30 päeva.
 

Kui magistriõpe on veel lõpetamata

Kandideerida on võimalik ka siis, kui magistriõpe on alles lõpetamisel. Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne õppe algust.

Kui lõpetad magistriõppe Eestis ja avalduse esitamise ajal ei ole lõpetamise infot veel SAIS-is, saad avalduse siiski ära esitada. Värskendame lõpetamise andmeid avaldusel hiljem ise, tehes päringu Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS).

Kui õpid välisriigis ja saad magistrikraadi pärast kandideerimistähtaega, lisa avaldusele kinnitus magistriõppes õppimise kohta koos oma õppetulemuste viimase väljavõttega. Diplom ja akadeemiline õiend tuleb esitada esimesel võimalusel pärast õpingute lõpetamist.

Avaldused staatusega „Suunatud hindamisele“ või „Lubatud sisseastumiskatsele“ lähevad hindamisele. Instituudi vastuvõtukomisjon alustab doktoritöö kavandite hindamist pärast kandideerimistähtaja lõppu. Kirjaliku töö punktid lisame SAIS-i niipea, kui kõik sellele erialale kandideerinute tööd on hinnatud.

Kandidaadid, kelle doktoritöö kavandit on hinnatud positiivselt, kutsutakse sisseastumisintervjuule. Intervjuu täpse aja lepivad kandidaat ja intervjuud korraldav instituut kokku omavahel. Sisseastumisintervjuu võib toimuda kohapeal või veebi teel (loe videointervjuu kohta).

Ülikool teavitab kandidaate vastuvõtust SAIS-i kaudu. Kui oled saanud SAIS-i kaudu vastuvõtuotsuse, pead kinnitama õppimatuleku sealsamas SAIS-is seitsme päeva jooksul vastuvõtuotsuse tegemisest. Kui jätad õppima tuleku kinnitamata, siis loobud õppekohast ja võimaluse korral pakume seda pingereas järgmisele kandidaadile.

Kui oled vastu võetud õppekohale, millega kaasneb töötamine Tartu Ülikoolis nooremteaduri ametikohal, siis tuleb sul enne õpingute algust sõlmida tööleping. Töölepingu sõlmimiseks võtab ülikool vastu võetud kandidaadiga ühendust paari nädala jooksul pärast õppima tuleku kinnitamist. 2024. aastal on nooremteaduri töötasu täiskoormusega töötades 1830 eurot kuus (brutotasuna).

Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub teadus- ja õppetööle täiskoormusega konkursi infos avalikustatud kuupäevast. Koormuse ja õppetöö alguse kuupäeva üle on võimalik pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et kui ülikool ja vastuvõetu ei saavuta töölepingu osas üksmeelt, siis on ülikoolil õigus vastuvõtuotsus tühistada. Nooremteaduri töökohaks on Tartu, kui töölepingus ei lepita kokku teisiti. 

Veebruari ja mai-juuni kandideerimisperioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse õppeaasta alguses. Septembri ja novembri perioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse sügissemestri jooksul, hiljemalt kevadsemestri alguseks.

Doktorandile vajaliku info leiad siit.

 


Välisüliõpilaskandidaatidel palume tutvuda kandideerimise infoga siin.

2024/2025. õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt võimalik taotleda pikaajalist viisat või elamisluba õppimiseks või kellel ei ole kehtivat õiguslikku alust õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni Eesti Vabariigis viibida. Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga kandidaadid saavad kandideerida.

Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt saavad Valgevene kodanikud taotleda pikaajalist viisat ja elamisluba Eestis õppimiseks, seega võivad nad ka doktoriõppesse kandideerida.

Sisseastumine doktoriõppesse

Kandideerimiseks välja kuulutatud konkursid

Doktorandi staatus ja doktoriõppe rahastus

Meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppe keskus

Rene Kärner
Meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppe keskus
Rene Kärner
Meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppe keskus
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta