Meditsiiniteaduste valdkonna doktoriõppe keskus on osa meditsiiniteaduste valdkonnast ning selle alla kuulub üks doktoriõppe programm: meditsiin ja sport. Valdkonna doktoriõppe programm koosneb neljast erialast: arstiteadus, farmaatsia, liikumis- ja sporditeadused, neuroteadused. Programmi haldavad meditsiiniteaduste valdkond ning sporditeaduste ja füsioteraapia instituut.
Meditsiiniteaduste valdkonnas on üks doktoriõppe programm, mis koondab enda alla neli eriala: arstiteadus, farmaatsia, liikumis- ja sporditeadused, neuroteadused.
Doktoriõppesse vastuvõtmist võivad taotleda isikud, kellel on magistrikraad või sellele vastav haridustase. Doktoriõpe valmistab ette õppejõudusid ja teadlasi ülikoolides ja teadusasutustes ning juhtivspetsialiste väljaspool akadeemilist sfääri. Doktoriõpe on teaduspõhine kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel doktorant omandab iseseisvaks teadus- ja arendustegevuseks vajalikud pädevused.
Programm koosneb teadus- ja arendustegevuse moodulist (5460 tundi ehk 210 EAP-d) ja õppetegevuse moodulist (780 tundi ehk 30 EAP-d). Rahvusvahelise õpi- ja töökogemuse saamiseks on doktorandil soovitatav õppida ja/või uurimistööd teha väliskõrgkoolis või -teadusasutuses.
Meditsiini ja spordi doktoriõppe programm koosneb kahest moodulist:
Rahvusvahelise õpi- ja töökogemuse saamiseks on doktorandil soovitatav õppida ja/või uurimistööd teha väliskõrgkoolis või -teadusasutuses.
Teadus- ja arendustegevuse moodul
Mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ning erialaüleseid teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö pädevuse ja ülekantavad pädevused praktilise kogemuse, ürituste ja muu tegevuse käigus.
Mooduli maht on 5460 tundi, mis vastab 210 EAP-le.
Õppetegevuse moodul
Mooduli eesmärk on täiendada ja süvendada erialaseid ning erialaüleseid teadmisi ja oskusi. Doktorant omandab teadustöö pädevuse ja ülekantavad pädevused õppeainete, ürituste ja muu tegevuse käigus.
Mooduli maht on 780 tundi, mis vastab 30 EAP-le. Moodul jaguneb kaheks: programmi ühisosaks (ülekantavate oskuste alamoodul, 15 EAP) ja erialaõppeks (erialaste teadmiste alamoodul, 15 EAP).
Kui konkursside lehel ei ole vastuvõtuinfo avalikustamise tähtajaks erialal välja kuulutatud teemasid, saad doktoriõppesse kandideerida enda valitud uurimisteemaga.
Enne kandideerimist on tungivalt soovitatav leida potentsiaalne juhendaja. Vaata lisainfot valdkonna kodulehelt. Põhivastuvõtt on 1.–15. mail (väliskandidaatidele) ja 1.–15. juunil (Eesti kandidaatidele). Lisaks võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt 1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril.
Vaata infot juunis 2024 toimuva vastuvõtu kohta konkursside lehel
Kandidaatide hindamine toimub kahes etapis:
Motivatsioonikirja ja intervjuu põhjal on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Õppekohta pakutakse pingerea alusel parimatele kandidaatidele lähtuvalt õppekohtade arvust.
Eesti- või ingliskeelne kavand tuleb esitada koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Doktoritöö kavandi pikkuseks on kuni 6 A4 formaadis lehekülge. Kavand koosneb järgmistest osadest.
1. Informatsioon uurimistöö teema ja kavandi esitaja kohta.
2. Sissejuhatus, uurimistöö tausta kirjeldus ja teema valiku põhjendus. Selles osas tutvustatakse uuritavat teemat ja antakse ülevaade varasemate samas valdkonnas teostatud uuringute kohta. Sissejuhatuses antakse ka põhjendus, miks nimetatud teema on valitud ja selgitatakse probleemi olemust.
3. Uurimistöö eesmärk, probleemi või hüpoteesi püstitus. Esitatakse töö hüpotees või küsimused, millele kavandatav töö peab vastused andma.
4. Metoodika kirjeldus. Selles osas kirjeldatakse valitud metoodikat – kliiniline, eksperimentaalne või epidemioloogiline uuring, uuringu objekte, valimi moodustamist, uuringu võimsust, andmete kogumise metoodikat, kasutatava metoodika valiidsust ja usaldatavust, andmeanalüüsi, uuritava teema eetilisi aspekte. Metoodika kirjeldamisel on soovitav viidata kirjandusallikatele, kust nimetatud meetodid pärinevad.
5. Oodatavad tulemused, nende teoreetiline ja/või praktiline tähtsus eriala kontekstis.
6. Tuua välja 3 võimaliku publikatsiooni teemad.
7. Kirjandusallikad.
Hindamine
Hinnatakse kavandi teaduslikku kvaliteeti (aktuaalsus, uudsus, teema sisuline kirjeldamine) ja uurimistöö teostatavust (sh valdkonna-poolne juhendamisvõimekuse ressurss). Viimase puhul võetakse arvesse kandidaadi erialast pädevust tuginedes tema varasemale töökogemusele ja professionaalsele arengule (hinnatakse CV alusel).
Intervjuule kutsutakse kandidaadid, kelle doktoritöö kavandile annab vastuvõtukomisjon positiivse hinnangu. Intervjuu käigus peab kandidaat olema võimeline kaitsma doktoritöö kavandis esitatud põhiseisukohti diskussioonis eksamikomisjoni liikmetega. Komisjon küsitleb kandidaati erialaga seonduvalt laiemalt, hindamaks tema teadmisi eriala suhtes tervikuna.
Intervjuu hindamisel võetakse arvesse järgmist
Avalduse koos lisadokumentidega tuleb esitada SAIS-is (süsteemi saab sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil). Kui sul puudub juurdepääs SAIS-ile, pöördu aegsasti e-posti aadressil phdadmissions@ut.ee. Soovitame mitte jätta avalduse esitamist viimasele päevale. Kandideerimisperioodil jälgi palun oma avaldusega toimuvat, sest vajaduse korral saadame sulle SAIS-i kaudu teateid. Doktoriõppes saad vastuvõtuperioodi jooksul kandideerida ainult ühele erialale või projektile.
Esitada tuleb
Alates 2004. aastast Eestis omandatud hariduse andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid varem lõpetanud ja välisriigis magistrikraadi omandanud peavad arvestama lõpudiplomi ja akadeemilise õiendi esitamisega. Kui haridust tõendavad dokumendid on vaja esitada paberil, anname pärast avalduse ja elektroonsete dokumentide ülevaatamist sellest SAIS-i kaudu teada.
Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis
Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, tuleb avalduse juurde laadida diplomi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Avalduse saad ära esitada nii, et esialgu puudub süsteemis info magistriõppe kohta. Lisame need andmed sinna ise hiljem, pärast haridusdokumentide menetlemist. Kui haridusdokumentide originaalid või kinnitatud koopiad on vaja esitada paberil, anname sellest SAIS-i kaudu teada. Kui oled bakalaureusekraadi samuti välisriigis omandanud, siis tuleb SAIS-i lisada ka koopiad bakalaureuseõppe lõpudokumentidest.
Välisriigis magistrikraadi omandanutel on soovitatav esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang kvalifikatsiooni vastavuse kohta doktoriõppesse astumiseks. Võime vastuvõtu käigus teha otsuse kvalifikatsiooni vastavuse kohta ka ilma ENIC/NARIC Keskuse hinnanguta või saata ise dokumendid keskusesse hindamisele. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni 30 päeva.
Kui magistriõpe on veel lõpetamata
Kandideerida on võimalik ka siis, kui magistriõpe on alles lõpetamisel. Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne õppe algust.
Kui lõpetad magistriõppe Eestis ja avalduse esitamise ajal ei ole lõpetamise infot veel SAIS-is, saad avalduse siiski ära esitada. Värskendame lõpetamise andmeid avaldusel hiljem ise, tehes päringu Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS).
Kui õpid välisriigis ja saad magistrikraadi pärast kandideerimistähtaega, lisa avaldusele kinnitus magistriõppes õppimise kohta koos oma õppetulemuste viimase väljavõttega. Diplom ja akadeemiline õiend tuleb esitada esimesel võimalusel pärast õpingute lõpetamist.
Avaldused staatusega „Suunatud hindamisele“ või „Lubatud sisseastumiskatsele“ lähevad hindamisele. Instituudi vastuvõtukomisjon alustab doktoritöö kavandite hindamist pärast kandideerimistähtaja lõppu. Kirjaliku töö punktid lisame SAIS-i niipea, kui kõik sellele erialale kandideerinute tööd on hinnatud.
Kandidaadid, kelle doktoritöö kavandit on hinnatud positiivselt, kutsutakse sisseastumisintervjuule. Intervjuu täpse aja lepivad kandidaat ja intervjuud korraldav instituut kokku omavahel. Sisseastumisintervjuu võib toimuda kohapeal või veebi teel (loe videointervjuu kohta).
Ülikool teavitab kandidaate vastuvõtust SAIS-i kaudu. Kui oled saanud SAIS-i kaudu vastuvõtuotsuse, pead kinnitama õppimatuleku sealsamas SAIS-is seitsme päeva jooksul vastuvõtuotsuse tegemisest. Kui jätad õppima tuleku kinnitamata, siis loobud õppekohast ja võimaluse korral pakume seda pingereas järgmisele kandidaadile.
Kui oled vastu võetud õppekohale, millega kaasneb töötamine Tartu Ülikoolis nooremteaduri ametikohal, siis tuleb sul enne õpingute algust sõlmida tööleping. Töölepingu sõlmimiseks võtab ülikool vastu võetud kandidaadiga ühendust paari nädala jooksul pärast õppima tuleku kinnitamist. 2024. aastal on nooremteaduri töötasu täiskoormusega töötades 1830 eurot kuus (brutotasuna).
Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub teadus- ja õppetööle täiskoormusega konkursi infos avalikustatud kuupäevast. Koormuse ja õppetöö alguse kuupäeva üle on võimalik pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et kui ülikool ja vastuvõetu ei saavuta töölepingu osas üksmeelt, siis on ülikoolil õigus vastuvõtuotsus tühistada. Nooremteaduri töökohaks on Tartu, kui töölepingus ei lepita kokku teisiti.
Veebruari ja mai-juuni kandideerimisperioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse õppeaasta alguses. Septembri ja novembri perioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse sügissemestri jooksul, hiljemalt kevadsemestri alguseks.
Doktorandile vajaliku info leiad siit.
Välisüliõpilaskandidaatidel palume tutvuda kandideerimise infoga siin.
2024/2025. õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt võimalik taotleda pikaajalist viisat või elamisluba õppimiseks või kellel ei ole kehtivat õiguslikku alust õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni Eesti Vabariigis viibida. Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga kandidaadid saavad kandideerida.
Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt saavad Valgevene kodanikud taotleda pikaajalist viisat ja elamisluba Eestis õppimiseks, seega võivad nad ka doktoriõppesse kandideerida.