„Matemaatikateadmised on andnud mulle oskuse läheneda probleemidele süstemaatiliselt. Matemaatika võimaldab mul luua andmeteaduses algoritme, mis tagavad Eestis võimalikult täpsed andmepõhised otsused.“
Õppijad saavad matemaatika teoreetilistes valdkondades põhjaliku ettevalmistuse. Bakalaureuseõppe algul tutvuvad nad hulgateooria, algebra, geomeetria ja matemaatilise analüüsi põhitõdedega. Õpingute jooksul saavad selgeks tänapäeva matemaatika peamised distsipliinid: diferentsiaalvõrrandid, funktsionaalanalüüs, topoloogia jm. Lisaks antakse ülevaade paljudest arvutiprogrammidest, et leida ülesannetele teoreetiliste teadmiste alusel arvutuslikult optimaalsed lahendused.
Bakalaureuseõppes tutvud nii rakendusmatemaatikaga, mis on keskendunud eluliste ülesannete lahendamisele ja selleks sobivate meetodite arendamisele, kui ka puhta matemaatikaga, mis tegeleb valdkonna alusuuringutega.
Alates teisest aastat on võimalik saada muude erialade üliõpilastele matemaatika õpetamise kogemus.
Võimalik on astuda matemaatika, informaatika ja matemaatilise statistika üliõpilasi ühendavasse Matemaatika-Informaatika Tudengiseltsi ehk MITS-i. Selts pakub võimalusi õppetööväliseks arenguks ja eneseteostuseks, korraldab üritusi, populariseerib reaalvaldkonna erialasid ning seisab üliõpilastele heade tingimuste loomise eest õppehoonetes.
Matemaatikat kasutatakse tegeliku elu probleemide kirjeldamiseks ja lahendamiseks bioloogias, keemias, füüsikas, majanduses, arvutiteaduses ja tehnoloogiavallas.
Bakalaureuseõpingute järel oled oodatud omandama süvendatud teadmisi magistritasemel matemaatikas või muul matemaatikaharidust eeldaval erialal.
keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.
Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Matemaatika õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on
NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada kuni 5 lisapunkti.
NB! Kursuste eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.