Kultuuripärandi loovrakendused
Magistriõpe
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
2025. aasta tähtajad ja sisseastumiseksamite kirjeldused lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Õppekava annab pärandtehnoloogidele ja pärimusmuusikutele teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste lõimimisel tööriistakasti, et isikupäraselt kohandada kultuuripärandi käelisi ja muusikalisi avaldumisvorme tänasesse päeva ja tulevikku. Meil magistrikraadi saanud on nimekad loovisikud, käsitöö- või pillimängu meistrid, toote- või teenusedisainerid, koolitajad, loomeprojektide vedajad või nõustajad. Õpe Viljandis on paindlikult korraldatud ja vastab töötava inimese võimalustele.
Õppekava annab sulle süvendatud oskused kultuuripärandi või pärimuskultuuri praktikapõhiseks uurimiseks, luues paremad eeldused valdkonnas tegutsemiseks.
Õppe mahust moodustavad poole teoreetilised ja metodoloogilised ained, mis toetavad käsitöö- või muusikateaduslikku uurimistööd, ning praktilist ettevalmistust süvendavad spetsialiseerumisained. Teine pool jaguneb erialaste iseseisvate praktikate ja magistritöö või -projekti koostamise vahel.
Spetsialiseeruda saad kas pärandtehnoloogiale või pärimusmuusikale. Lisaks on valida veel kolme suuna vahel, näiteks võib pärandehituse taustaga praktik valida arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise (õpe toimub Eesti Kunstiakadeemias ja on üliõpilasele tasuline). Sul on valida ka arvukate valikainete vahel kultuuriakadeemia õppekavadelt.
Peale selle saad luua hoopis oma individuaalse õpitee või kasutada välisõpirände võimalusi.
Õpe toimub sessioonõppe vormis kaks korda kuus.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi linn on kultuuripärandist lähtuvale uurimis- ja loometööle suurepärane keskkond.
Pärandtehnoloogia magistrantide käsutuses on praktiliseks loome- ja uurimistööks sobilikud Vilma maja töökojad. Muusikamagistrandid saavad kasutada pärimusmuusika keskuse arhiivi ning harjutada-salvestada muusikamajas.
Praktikaid on kõigil meie üliõpilastel võimalik sooritada nii iseseisvalt kui ka oma ala meistrite juures nii Eestis kui ka välismaal.
Kultuuriakadeemia raamatukogus pakutakse mitmekesist valikut erialakirjandust ja ligipääsu e-andmebaasidele.
Magistriõpingute kaudu väärtustame professionaalsete käsitööliste ja muusikute karjääri.
Pärandtehnoloogia valdkonnas on meie vilistlastele sobivad spetsialiseerumisalad käsitööettevõtlus ja -koolitus, praktiline muuseumitöö või pärandehituse valdkond.
Pärimusmuusika suuna vilistlased töötavad edasi selle alla koolitajatena, aga ka interpreetidena ja kultuuritöötajatena.
Soovi korral saad jätkata haridusteed doktoriõppes.
Kandideerimiseks peab sul olema
-
bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase (eeldusaineid ei ole õppekavale kehtestatud),
-
käelised või muusikalised oskused ja
-
eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse erialakatse tulemust (100%).
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
Erialakatse koosneb kolmest osast:
- portfoolio tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 26. juunil 2024
- magistritöö kavand tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 26. juunil 2024
- vestlus 8. juulil 2024 kell 10.30 Viljandis aadressil Posti 1 ruumis 122
Erialale sisseastujailt eeldatakse austust ja huvi käsitöise või muusikalise kultuuripärandi vastu ning väga häid käelisi/muusikalisi oskusi mingis kitsamas pärandtehnoloogia või pärimusmuusika valdkonnas. Kandidaadi hindamisel arvestatakse erialase töö kogemust ja vilumust, suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, erialaseid teadmisi, loomingulist mõtlemist ja probleemipüstitusoskust, ettevõtlikkust, motiveeritust ning eeldusi erialaseks tööks ja enesearenduseks.
Erialakatse koosneb kolmest osast: portfoolio, magistritöö kavand ja vestlus
Portfoolio
Portfoolio sisaldab ka CV-d ja annab ülevaate kandidaadi senisest erialasest tegevusest. Portfoolio demonstreerib erialaseid töö- ja loomingunäiteid – pärandtehnoloogia vallas foto vm visuaalse materjali vormis; pärimusmuusika vallas helinäidetena kas CD-l vm formaadis. Portfoolio võib asuda ka veebis, sellisel juhul esitada selle aadress. Hindamisel arvestatakse erialase töö kogemust ja vilumust, motiveeritust ja eeldusi erialaseks tööks ning enesearenduseks.
Juhend portfoolio koostamiseks
Portfoolio kujutab endast loomingulist biograafiat. Portfoolio võib sisaldada näiteks järgmisi osi:
- nägemust oma loomingulisest positsioonist või loomingu eesmärkidest (1 lk);
- loominguline tegevus: kavandid, fotod valminud objektidest, esitlusvoldikud, helinäited, lingid jne;
- näitustel, tööpaikadel, kontsertidel jne esinemine: loetelu, illustreerivad materjalid, videoklipid, toodangu esitlused jne;
- autoritrükised: enda koostatud õppekirjandus, loominguga seotud trükised, publikatsioonid jne;
- erialaline töö: näited valminud töödest, tunnustused jms;
- muu erialaline tegevus/koolitustegevus vms: programmid, koolituskavad, õppevahendid jne.
- Portfooliosse on soovituslik integreerida ka CV
Magistritöö kavand
Magistritöö kavand annab ülevaate sisseastuja potentsiaalse uurimisteema taustast ja eesmärkidest. Kavandis peab kajastuma töö esialgne teema ja uurimiseesmärk, probleemi tausta lühikirjeldus, eesmärgi saavutamiseks planeeritavate uurimismeetodite ning -objekti iseloomustus. Kavandis tuleb anda ülevaade ka magistritöö praktilisest osast ning põhjendada selle seotust töö teoreetilise osaga. Hindamisel arvestatakse valitud teema aktuaalsust, vajalikkust ja läbitöötatuse astet (kas on alustatud materjali kogumist jms), samuti varasemat uurimustöö kogemust. Magistriprojektis on plaanitava praktilise töö osakaal suurem, kuid ka siin on vaja teemat, eesmärki, probleemi tausta ning meetodite kirjeldust. (Vt kavandi koostamise juhendit.)
Ettevalmistus
Magistritöö kavandamine ja selle idee viimistlemine. Kavand on soovitav kooskõlastada potentsiaalse juhendajaga, kuid kooskõlastus ei ole kohustuslik ega määrav hinnangu andmisel.
Juhend magistritöö kavandi koostamiseks
Kahel A4 lehel (ca 7000 tähemärki koos tühikutega) esitatav kavand peab sisaldama järgmisi osi:
- magistriüliõpilaseks pürgija nimi;
- töö teema;
- andmed juhendaja või juhendajate kohta (kui on);
- teema valiku põhjendus;
- töö objekti ja valdkonna lühiiseloomustus (mida uuritakse?);
- töö eesmärgipüstitus ehk osutus, milleks tööd tahetakse teha;
- võimalike uurimismeetodi(te) kirjeldus (valim, vahendid, protseduur vms);
- töö praktilise osa lühikirjeldus ning seos teoreetilise osaga;
- oodatavad tulemused ja/või praktilised rakendused;
- olulisemad allikad;
- töö teostamise kalenderplaan (peab olema teostatav kahe magistriõpinguaasta jooksul);
- magistriüliõpilaseks pürgija allkiri ja kuupäev (lõpus).
Magistriprojekti kavand võib olla veidi vabama vormiga ning keskenduda projekti sisule, selle teostamise ajakavale, vajalikele vahenditele, projekti kontekstualiseerimisele jne. Magistriprojektis sisaldub suurem praktiline iseseisev panus ja väiksem kirjalik.
Hindamine
Magistritöö või -projekti kavandi puhul hindab komisjon teema aktuaalsust, originaalsust, vajalikkust ja läbimõeldust. Kasuks tuleb juhendaja olemasolu ja projekti eeltöö.
Vestlus
Vestluse käigus hinnatakse sisseastuja erialatundmist ja motivatsiooni. Vestlusel toetutakse kandidaadi portfooliole ning magistritöö või -projekti kavandile. Vestluse kaudu hinnatakse kandidaadi suulise eneseväljenduse oskust, õpimotivatsiooni, uurimis- ja arendustöö potentsiaali.
*Pärimusmuusika suuna valijad peavad esitama vestlusel ka kuni 10 minuti pikkuse muusikalise kava.
Hindamine
Erialakatset, portfooliot ja magistritöö kavandit hinnatakse ühtse tervikuna. Katseid hindab vastuvõtukomisjon, mis koosneb eriala õppejõududest. Kokku on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Pingeritta pääsemiseks peab kandidaat saama kokku vähemalt 66 punkti.
