Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Maailm seisab silmitsi paljude keskkonnaprobleemidega, mille seas on ressursside kiire vähenemine ning tungiv vajadus uute, säästlike alternatiivide järele, samuti kvaliteetse joogivee puudus, jäätmeprobleemid ja kliimasoojenemine. Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppes omandad sa ulatusliku akadeemilise hariduse ning õpid mõistma, märkama ja analüüsima eluta looduse protsesse. Sa õpid nägema muutuva maailma n-ö suurt pilti nii ruumis kui ka ajas.  

Esimese aasta loengutes hakkad ehitama reaalainete vundamendile (keemia, matemaatika, füüsika) maateaduste ja keskkonnaainete põnevat konstruktsiooni. Teisel aastal valid geoloogia või keskkonnatehnoloogia suuna ning süvened kitsamalt sellesse. 

Geoloogia suunal õpid Maa ning ka Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid, uurid elu ajalugu ja evolutsiooni mustreid, samuti kiikad ehitusgeoloogia, kaevandamise ja põhjavee raamatuisse. Keskkonnatehnoloogia suunal saad palju targemaks jäätmemajanduse, keskkonnamikrobioloogia, kaugseire ja õhusaaste valdkonnas.  

Sõltumata valitud suunast osaled igal suvel põnevatel välitöödel ning loodetavasti saad praktilise töökogemuse, töötades mõnes erialaettevõttes.  

Image

Õpe toimub suures mahus Tartu Ülikooli uues Chemicumi hoones ja sealsetes maailmatasemel laboratooriumides.  

Suviti käiakse üle Eesti välitöödel. Nende juurde kuuluvad vältimatu osana matkamine, meeleolukad lõkkeõhtud ja suplus soolaugastes. 

Geoloogiat on Tartu Ülikoolis õpetatud juba üle 200 aasta. Selle ajaga on kujunenud välja au sees hoitavad traditsioonid, näiteks rebasekutsikate ülelugemine esimese koolipäeva Luha peol, sügisene välitööde hooaja lõpetamine Tuva peoga, kevadine rebaste ristimine ja palju muud meeleolukat, kust ei puudu ka vanemad üliõpilased ega professorid. 

Image

Bakalaureuseõppe lõpetajatelt ootame eeskätte õpingute jätkamist geoloogia magistrantuuris või rahvusvahelises keskkonnajuhtimise magistrantuuris, kus akadeemiline elu on veelgi põnevam.  

Teisalt on võimalik leida ka juba bakalaureusekraadi omandamise järel tasuv ja sisukas erialane töökoht. Bakalaureuseõppe vilistlased töötavad näiteks keskkonna- ja geoloogiaspetsialistidena kohalikes omavalitsustes ning erafirmades.  

Kuulsaid geolooge maailma ajaloost on näiteks Leonardo Da Vinci (kuulsaim Itaalia polühistor), Charles Darwin (evolutsiooniteooria rajaja), Alfred Wegener (mandrite triivi hüpoteesi püstitaja), Colin Powel (tipp-poliitik, endine Ameerika Ühendriikide presidendi välisnõunik), Herbert Hoover (Ameerika Ühendriikide 31. president) ning Harrison Smith ja Katryn J. Sullivan (endised NASA astronaudid). 

Kandideerimiseks peab sul olema
 

• keskharidus või sellele vastav haridustase (nt kutsekeskharidus) ja

• eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
   

Vastuvõtutingimused

Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

• riigieksamid
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (40%) ja
  • matemaatika riigieksam (60%) või
• erialakatse (100%).

Kui oled teinud riigieksami laias matemaatikas või enne 2014. aastat, lisame tulemusele 16 punkti, kuid suurimaks võimalikuks summaks jääb 100 punkti.

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. 

Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66. 
 

Erialakatse
 

 3. või 4. juulil 2024 kell 10.00 Tartus aadressil Ravila 14a ruumis 1019

Eritingimusel kandideerimine

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on 

• gümnaasiumiõpilasena võtnud osa üleriigilise bioloogia-, geograafia-, keemia-, füüsika-, matemaatika- või informaatikaolümpiaadi lõppvoorust või alates 2020. aastast üleriigilisest maateaduste olümpiaadist;
• 11. või 12. klassi õpilasena saanud teaduskooli füüsika, keemia või matemaatika lahtistel võistlustel tulemuseks vähemalt 50% maksimumpunktidest;
• sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.

NB! Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Tõendit olümpiaadil või võistlusel osalemise kohta SAIS-i avaldusele lisama ei pea. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.
 

Lisapunktide taotlemine

Tartu Ülikooli teaduskooli kursuste ja Tartu Ülikooli vaba juurdepääsuga e-kursuste (MOOC) eduka läbimise puhul on võimalik saada kuni 5 lisapunkti. Lisapunkte andvad kursused ja MOOC-id:

• Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks II (P2TP.TK.015) 3 EAP
• Geoinformaatika (P2TP.TK.065) 2 EAP
• Orgaaniline keemia (P2TP.TK.019) 3 EAP
• Täiendavaid teemasid koolikeemiale I (P2TP.TK.016) 3 EAP
• Täiendavaid teemasid koolikeemiale II (P2TP.TK.017) 3 EAP
• Täiendavaid teemasid koolikeemiale III (P2TP.TK.018) 3 EAP

NB! Kursuste eest lisapunktide taotlemiseks tähista SAIS-is avaldusel märkeruut "Taotlen eritingimusel vastuvõttu" ning märgi seejärel ära vastav lisapunktide väli. Kursuse läbimist nõutud tulemusele kontrollib ülikool õppeinfosüsteemist, koopiat tunnistusest ei ole vaja esitada. Loe lähemalt lisapunktide kohta.