Füsioteraapia
Magistriõpe
12. juuni
26. juuni
12. juuli
2. september
2025. aasta tähtajad ja sisseastumiseksamite kirjeldused lisatakse veebi hiljemalt detsembri lõpuks.
Füsioteraapia magistriõpe annab võimaluse areneda kaasaegse, tõenduspõhise ja patsiendi-keskse füsioteraapia praktikuna. Sa omandad oskuse analüüsida erialaseid probleeme teaduslikult ja pakkuda patsientidele tänapäevast füsioteraapiat. Magistriõpe arendab bakalaureusetasemel omandatud erialast kompetentsi ning kulmineerub magistritöö näol panusega eriasesse teadustöösse.
„Füsioteraapia magistriõpe oli mulle kitsamaks spetsialiseerumiseks hea stardipunkt. Kõik õppekava ained moodustavad minu praeguse eriala, käe(füsio)teraapia vundamendi. Omandatud teadmised loovad teineteist täiendava ja tervikliku tõenduspõhise vaate nii spetsiifilise tervisemure käsitlemiseks kui ka inimese üldise vaimse ja füüsilise tervise taastamiseks.“
Magistriõppes omandad süvendatud tõenduspõhised teadmised ja mitmekülgsed praktilised oskused, mis vastavad füsioterapeudi kutsestandardi 7. kutsekvalifikatsioonitaseme nõuetele.
Õppekava süvendab üliõpilastes erialaste probleemide teaduslikku analüüsimise oskust, annab esmase teadusliku uurimistöö kogemuse ja valmistab ette õpingute jätkamiseks doktorantuuris.
Õppetöö vormideks magistriõppes on eelkõige seminarid ja praktikumid. Õppetöö korraldus toetab õppimisega paralleelset erialasel töö tegemist - kontaktõppes toimuvale õppenädalale järgneb kolm õppenädalat, kus kontaktõpet ei toimu ja õpe on korraldatud iseseisvate õpiülesannetena (abiks ainete e-toed Moodle`i keskkonnas).
Erialaõppe ainete hulka kuuluvad erinevad kitsama valdkonna suunitlusega ained nagu „Neuroloogilise füsioteraapia magistrikursus“, „Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia magistrikursus“, „Süsteemsete haiguste ja vanemaealiste füsioteraapia“, „Laste füsioteraapia II“ ja „Spordifüsioteraapia“. Suurenud on ka manuaalse füsioteraapia maht. Kõik õppurid omandavad kaasaegse füsioterapeutilise valuravi teadmised. Käsitletakse ka tehnoloogia kasutamist ja teisi globaalseid tervishoiu trende.
Magistriõpe sisaldab muuhulgas ka 440 tundi kliinilist praktikat. 2021. aasta suvel põhjaliku uuenduse läbinud magistriõppe praktika hõlmab nüüd ka pädevuste-keskseid reflekteerimis- ja analüüsiülesandeid, et soodustada kogemusest õppimist. Praktikakorraldus on paindlik (s-h võimalus praktika täielikult või osaliselt sooritada oma töökeskkonnas). Praktikakorraldus on magistrantide positiivse tagasiside kõrval pälvinud 2022. aastal ka Tartu Ülikooli aasta õppeteo tunnustuse.
Magistriõpe lõpeb empiirilise uurimistöö või kirjanduse süstemaatilse ülevaate põhjal koostatud magistritöö kaitsmisega. Magistritöö koostamisel on üliõpilasele abiks eriala ja valdkonna õppejõud Tartu Ülikoolist kui ka erialaspetsialistid väljaspoolt ülikooli.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Instituudihoone on sama katuse all Tartu Ülikooli spordihoonega. Nüüdisaegsetes õpperuumides on vajalikud õppevahendid ja erialane sisustus (teraapialauad jm) nii teoreetilise kui ka praktilise õppe läbi viimiseks. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis on põnevate uurimistööde tegemiseks nüüdisaegsed laborid ning uurimis- ja teraapiavahendid (näiteks virtuaalreaalsusel põhinev TyroMotion ja 3D-kõnnilabor).
Rahvusvahelise kogemuse saamiseks on sul võimalik Erasmus+ programmi kaudu õppida ja praktikat sooritada välismaal ning osaleda ingliskeelsetes õppeainetes.
Magistrikraad füsioteraapia erialal annab karjääriredelil edasiliikumiseks eelise. Magistriõppe lõpetanud töötavad füsioterapeudina nii erapraksistes kui ka tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja haridusasutustes.
Meie vilistlane on omandanud praktika juhendamise oskused ning saab edaspidises töös aidata kaasa füsioteraapia valdkonna arendamisele, juhendades bakalaureuse- ja magistriõppe praktikante.
Õpi- ja teadushimulised magistriõppe läbinud on oodatud doktoriõppesse, et anda panus erialase teaduse edendamisse.
Kandideerimiseks peab sul olema
- bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase,
- varasemate õpingute käigus läbitud vähemalt 60 EAP mahus füsioteraapia, taastusravi ja rehabilitatsiooni õppeaineid ja
- eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel. Vaata eesti keele oskuse tõendamiseks sobivaid dokumente ja eksamitulemusi.
Eeldusainete nõuetele vastavad bakalaureuseõppekavad on- Tartu Ülikool: „Füsioteraapia”;
- Tartu Tervishoiu Kõrgkool: „Füsioterapeut”;
- füsioteraapia erialal omandatud kõrgharidus teistes õppeasutustes.
Vastuvõtutingimused
Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:
- erialakatse (70%),
- eelmise õppeastme keskmine hinne (30%).
NB! Tartu Ülikooli üliõpilaste tulemusi näeme otse ülikooli ÕIS-ist, teistest ülikoolidest kandideerijatel tuleb SAIS-i avaldusele lisada akadeemilise õiendi skann.
Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse.
Lisapunktid antakse Eestis kõrghariduse cum laude lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta. Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.
Erialakatse
3. juulil 2024 kell 11.00 Tartus aadressil Ujula 4 ruumis 3026 (A. M. Viru auditoorium)
Erialakatse on füsioteraapia bakalaureuseastme õppekaval põhinev valikvastustega kirjalik test. Erialakatse on kohustuslik neile, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul teinud bakalaureuseõppe lõpueksami kirjalikku testi füsioteraapia erialal Tartu Ülikoolis. Füsioteraapia bakalaureuseõppe lõpueksami kirjaliku testi sooritanutel läheb magistriõppesse sisseastumisel arvesse lõpueksami kirjaliku testi tulemus 100 punkti skaalal.
NB! Lõpueksami tulemus kehtib sisseastumistingimusena kolm aastat ning erialakatset saab alternatiivina sooritada lõpetamisest arvestades 2. ja 3. aastal ehk:
- kui lõpetad TÜ füsioteraapia bakalaureuseõppe sellel aastal, siis arvestatakse kandideerimisel lõpueksami kirjaliku testi tulemust ning alternatiivina erialakatset sooritada ei saa;
- kui lõpetasid TÜ füsioteraapia bakalaureuseõppe eelmisel või üle-eelmisel aastal, siis arvestatakse kandideerimisel lõpueksami kirjaliku testi tulemust, kuid soovi korral saad alternatiivina sooritada ka erialakatse;
- kui lõpetasid TÜ füsioteraapia bakalaureuseõppe veel varem, siis tuleb sul sooritada erialakatse, sest lõpueksami kirjaliku testi tulemus enam ei kehti.
Erialakatse eesmärk on hinnata mõistete, faktide, seaduspärasuste teadmist, mõistmist ning rakendamist; lisaks analüüsi-, ja hinnangu andmise oskust biomeditsiini, füsioteraapia ja kliinilise meditsiini valdkondades. Erialakatse koosneb 100 valikvastustega küsimusest. Küsimused jagunevad kahte valdkonda: biomeditsiin ja füsioteraapia ning kliiniline meditsiin. Erialakatse valmistatakse ette eesti keeles ning selle sooritamiseks on aega kaks tundi. Abivahendite kasutamine eksamil on keelatud!
Eraialakatset hinnatakse 100 punkti süsteemis ning katse on sooritatud, kui tulemus on vähemalt 51 punkti.
Erialakatse küsimused füsioteraapia magistriõppesse kandideerijatele on koostatud Tartu Ülikooli füsioteraapia eriala bakalaureuseõppe õppekava (2480) õppeainete loengute ja praktikumide materjalide põhjal. Teadmised, mida erialakatsel kontrollitakse tulenevad füsioterapeudi kutsestandardi 6. taseme pädevustest.
Eksamiküsimused on koostatud järgmistes valdkondades:
Biomeditsiin (45 küsimust):
- anatoomia
- füsioloogia
- biomehaanika
- kinesioloogia
- funktsionaalne morfoloogia
- biokeemia
Füsioteraapia ja kliiniline meditsiin (55 küsimust):
- füsioterapeutiline hindamine
- terapeutiline harjutus
- füüsikaline ravi
- massaaž
- traumatoloogia ja ortopeedia
- neuroloogia ja neuroloogiline füsioteraapia
- skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia
- sisehaigused ja sisehaiguste füsioteraapia
- lastehaigused ja lastehaiguste füsioteraapia
- esmaabi
