Elu- ja maateadused
Doktoriõpe
15. september
30. september
15. oktoober
12. veebruar
Põhivastuvõtt toimub mais või juunis. Lisaks võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt 1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril.
Doktoriõppe multidistsiplinaarne programm "Elu- ja maateadused" on suunatud neile, kes tunnevad süvendatud huvi elurikkuse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse, geograafia, geoloogia, molekulaarsete bioteaduste või genoomika erialade vastu ning kes näevad oma tulevikku nendes valdkondades teadlase või õppejõuna akadeemilises maailmas või vastava eriala tippspetsialistina avalikus või erasektoris. Doktoriõpe on tugeva uurimistöö suunitlusega ning õpingute ajal töötab doktorant reeglina instituutide juures nooremteadurina, kus ta osaleb koos oma eriala juhtivate teadlastega teadusrühmade töös omandades seeläbi vajalikud erialased teadmised ja oskused.
Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas avati 2022/2023. õppeaastal vastuvõtuks elu- ja maateadusete doktoriõppe programm, mis koondab viit eriala:
- elurikkus ja ökoloogiline jätkusuutlikkus (koordineerib ökoloogia ja maateaduste instituut)
- geograafia (koordineerib ökoloogia ja maateaduste instituut)
- geoloogia (koordineerib ökoloogia ja maateaduste instituut)
- molekulaarsed bioteadused (koordineerib molekulaar- ja rakubioloogia instituut)
- genoomika (koordineerib genoomika instituut)
Elurikkus ja ökoloogiline jätkusuutlikkus
Eriala on suunatud neile, kes tunnevad süvendatud huvi elurikkuse, ökosüsteemide toimimise, looduskaitse ning keskkonnaprobleemide vastu ning kes näevad oma tulevikku teadlase või õppejõuna akadeemilises maailmas või vastava valdkonna tippspetsialistina avalikus või erasektoris.
Eriala võimaldab spetsialiseerumist botaanika, mükoloogia, taimeökoloogia, ökofüsioloogia, loodusressursside, loomaökoloogia, entomoloogia ning terioloogia suunal.
Geograafia
Geograafia doktorieriala võimaldab spetsialiseerumist loodusgeograafia ja maastikuökoloogia, geoinformaatika ning inimgeograafia suunal. Doktoriõpingud toimuvad tihedalt integreerituna vastava suuna ja suundade üleste töörühmadega kasutades tipptasemel teadusaparatuuri ja rahvusvahelist teadusvõrgustikku. Loodusgeograafia suunal on kaetud kõik klassikalised loodusgeograafia valdkonnad (klimatoloogia, hüdroloogia, maastikuökoloogia) ja keskendutakse erineval skaalal aine- ja energiavoogude ning neid mõjutavate protsesside uurimisele. Inimgeograafias on põhirõhk ühiskonnas toimuvate ajalis-ruumiliste protsesside ning dünaamika uurimisel, kasutades nii klassikalisi kui uudseid IKT lahendusi. Geoinformaatika suund katab ruumiandmete analüüsi ja geograafilise modelleerimise valdkonda integreerides loodus- ja inimgeograafia uuringuid, aga võimaldades ka iseseisvat tehnoloogiaarendust. Geograafia eriala läbimine annab laialdased teadmised looduses ja ühiskonnas toimuvatest protsessidest ning nende omavahelistest seostest ja oskuse rakendada erinevaid analüüsimeetode vastavalt uuritava nähtuse mõõtkavale mikroorganismidest maastiku tasandini ning laiendada uurimistulemusi globaalse üldistuseni. See tagab suurepärased võimalused iseseisvaks akadeemiliseks karjääriks nii uurimisasutuste juures kui ettevõtluses, aga ka riiklikes institutsioonides.
Eriala võimaldab spetsialiseerumist loodusgeograafia ja maastikuökoloogia, geoinformaatika ning inimgeograafia suunal.
Geoloogia
Geoloogia doktorieriala on kaasaegsetele teadusuuringutele keskenduv programm, mille põhiosa moodustab teadus- ja arendustegevus geokeemia ja mineraloogia, isotoopgeoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia ja rakendusgeoloogia uurimisrühmades. Maailma tipptasemel teadusaparatuur pakub võimalusi uurimaks rohepöördeks vajalikke kriitilisi maavarasid ja sekundaarseid toormeid, samuti möödaniku kliimamuutuseid ja selle mõju põhjavee varude ning maastike ja inimasustuse kujunemisele. Doktoriõppe läbimine geoloogia erialal annab vajalikud teadmised ja oskused viimaks iseseisva teadlase või õppejõuna läbi teadus- ja arendustegevust ülikoolides või vastava eriala tippspetsialistina avalikus või erasektoris (nt. Eesti Geoloogiateenistus, maapõue ja keskkonnauuringutega tegelevad ettevõtted).
Eriala võimaldab spetsialiseerumist geoloogia-mineraloogia, paleontoloogia-stratigraafia ning rakendusgeoloogia suunal.
Molekulaarsed bioteadused
Molekulaarsed bioteadused doktorieriala on kaasaegne, teadusuuringutele orienteeritud programm, mis keskendub bioloogiliste probleemide uurimisele molekulaarsel tasandil. Selleks kasutatakse nii tavapäraseid bioloogilisi lähenemisviise kui ka keemilisi, arvutuslikke, matemaatilisi ja statistilisi meetodeid.
Eriala aitab igal lõpetajal areneda süvendatult konkreetses valdkonnas (arengubioloogia, bioinformaatika, biokeemia, biotehnoloogia, geneetika, mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, molekulaarne modelleerimine, rakubioloogia ja struktuuribioloogia) ning valmistuda edukaks karjääriks akadeemias, teadusasutustes või tööstuses (näit. biotehnoloogia ja farmaatsia ettevõtted) või valitsusasutustes.
Eriala võimaldab spetsialiseerumist arengubioloogia, bioinformaatika, biokeemia, biotehnoloogia, geneetika, mikrobioloogia, molekulaarbioloogia ja rakubioloogia suunal.
Genoomika
Genoomika doktorieriala alla koonduvad kõikide genoomika instituudis tegutsevate teadusgruppide uurimisteemad, hõlmates laia spektrit nüüdisinimese populatsioonigeneetikast ja evolutsioonilisest ajaloost kuni personaalmeditsiini rakendusteni. Genoomika valdkonna uurimisteemade alla kuuluvad näiteks ülegenoomsed seoseuuringud, riskiskooride määramine ja funktsionaalne genoomika, mikrobioomi uuringud, metaboloomika, farmakogeneetika ja arheogenoomika.ja metagenoomika Genoomika eriala kava koosneb neid valdkondi katvatest õppeainetest, mille läbimisel saab laialdased teadmised genoomika erinevatest uurimissuundadest, analüüsimeetoditest ning genoomika andmete kaasaegsetestrakendusvõimalustest.
Eriala võimaldab spetsialiseerumist funktsionaalse genoomika, mikrobioomi uuringute, metaboloomika, farmakogeneetika ja arheogenoomika ning metagenoomika suunal.
Doktorikraadi saamiseks tuleb doktorandil individuaalplaanile toetudes teha teadustööd ja läbida 30 EAP mahus täiendavaid õpinguid. Õppetegevuse moodul jaguneb kaheks: erialateks teadmisteks (15 EAP), mille eesmärk on toetada doktorandi uurimisprojekti, ja ülekantavate oskuste koolituseks (15 EAP), mille hulgas on kohustuslik läbida õppeaine "Sissejuhatus doktoriõpingutesse loodus- ja täppisteadustes". Ülejäänud õppeainete valik moodulis on paindlik ning lähtub doktorandi uurimistööst ja karjäärivalikutest. Doktorandi edasijõudmist programmis hinnatakse vähemalt korra aastas regulaarsel atesteerimisel. Programmi lõpetamiseks tuleb valmis kirjutada originaalne doktoritöö ja selle tulemusi avalikul kaitsmisel esitada.
Õppekava versioon:
Rohkem infot: ÕIS
Oled oodatud kandideerima elu- ja maateaduste doktoriõppesse, kui sul on
- magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon
- vähemalt 4-aastase nominaalkestusega (enne 1. juunit 2002 Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud) bakalaureuseõppekava läbimisel välja antud diplom, mis tõendab bakalaureusekraadi;
- vähemalt 4-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel välja antud bakalaureusediplom ilma bakalaureusekraadita;
- ülikooli kraadita diplom;
- diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom;
- kõrgharidusel põhineva õpetajakoolituse tunnistus või diplom, mis on välja antud vähemalt 1-aastase nominaalkestusega õppekava läbimisel;
- NSV Liidus saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni kohta (vt lisainfot Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kohta)
Vastuvõtuks kinnitatakse projektide nimekiri, mille hulgast kandidaat peab valima, ja vastuvõtuperioodil ei ole võimalik kandideerida oma uurimisteemaga. Põhivastuvõtu projektide nimekiri avalikustatakse 15. aprilliks. Kui soovid välja pakkuda oma teemat, soovitame võimaliku juhendajaga juba varem ühendust võtta ja teema osas kokkuleppele jõuda.
Põhivastuvõtt on 1.–15. mail, lisaks võib üksikutel erialadel toimuda vastuvõtt 1.-15. veebruaril, 15.-30. septembril või 15.-30. novembril.
Vaata infot septembris 2024 toimuva vastuvõtu ja kinnitatud teemade kohta konkursside lehel
Kandidaadi hindamine
Kandidaatide hindamine toimub kahes etapis:
- Pärast kandideerimisperioodi lõppu hindab vastuvõtukomisjon motivatsioonikirja, mis tuleb esitada koos avalduse ja CV-ga. Komisjon hindab motivatsioonikirju kuni 50 punktiga.
- Intervjuu viiakse läbi kandidaatidega, kelle motivatsioonikirja on hinnatud vähemalt 35 punktiga 50-st. Intervjuud hinnatakse samuti kuni 50 punktiga ja positiivseks loetakse tulemus, mis on vähemalt 35 punkti. Intervjuu aja kokku leppimiseks võtab ülikool kandidaadiga ühendust avaldusel märgitud kontaktidel.
Motivatsioonikirja ja intervjuu põhjal on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Õppekohta pakutakse pingerea alusel parimatele kandidaatidele lähtuvalt õppekohtade arvust.
Teema valimine
Kandideeritakse väljakuulutatud projektidele. See tähendab, et valdkond kuulutab vastuvõtuks välja konkreetsed uurimisprojektid, mille hulgast peab valima, ja vastuvõtuperioodil ei ole võimalik kandideerida oma uurimisteemaga.
Vaata infot septembris 2024 toimuva vastuvõtu ja kinnitatud teemade kohta konkursside lehel
Motivatsioonikiri
Kandidaatidel tuleb koostada lühike motivatsioonikiri (eesti või inglise keeles, maksimaalselt 6000 tähemärki koos tühikutega), tuginedes järgmistele punktidele:
- Miks teid huvitab see doktoriprojekt, selgitage oma valikut.
- Millised on teie varasemad kogemused selles valdkonnas? Selgitage, kuidas teie haridus- ja ametialane taust on seotud projektiga, kuhu kandideerite.
- Millised on analüütilised/teaduslikud meetodid, mida te oma töös kasutate?
- Kirjeldage lühidalt oma magistritöö meetodeid ja peamisi tulemusi.
- Esitage oma varasemad uurimistegevused, sealhulgas teaduspublikatsioonid ja konverentsiettekanded, kui need on olemas.
Motivatsioonikirja puhul hinnatakse:
- kandidaadi motivatsiooni ja oskuste argumenteerimist ning projekti valiku põhjendust
- asjakohast õppe- ja töökogemust ning teisi asjakohaseid tegevusi (artiklid, projektijuhtimine jne), nagu on nõutud motivatsioonikirja esitamisel.
Intervjuu
Kandidaat peab komisjoni poolt läbi viidud sisseastumisvestluse käigus kirjeldama oma motivatsiooni asuda doktoriõppesse selle projektiga, doktoriprojekti laiemat teaduslikku tausta ja tulemuste võimalikku rakendatavust.
Intervjuu käigus hinnatakse:
- teadmisi projekti laiemast teaduslikust taustast ja oodatavate tulemuste võimalikust rakendamisest;
- kandidaadi motivatsiooni jätkata doktoriõpinguid vastavas teadusvaldkonnas ja sellel alal töötada;
- laiemaid analüüsi- ja üldistamisoskusi uurimis- ja õpingute teemadel.
Avalduse esitamine
Avalduse koos lisadokumentidega tuleb esitada SAIS-is (süsteemi saab sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil). Kui sul puudub juurdepääs SAIS-ile, pöördu aegsasti e-posti aadressil phdadmissions@ut.ee. Soovitame mitte jätta avalduse esitamist viimasele päevale. Kandideerimisperioodil jälgi palun oma avaldusega toimuvat, sest vajaduse korral saadame sulle SAIS-i kaudu teateid. Doktoriõppes saad vastuvõtuperioodi jooksul kandideerida ainult ühele projektile.
Esitada tuleb:
- elektrooniline avaldus SAIS-is;
- motivatsioonikiri;
- elulookirjeldus (CV). Selle koostamisel on abiks näidisvorm. CV peab kajastama näidisvormis nimetatud teemasid, aga selle kujundus on vaba;
- lõpudiplom koos akadeemilise õiendiga (ainult siis, kui SAIS-is avaldust esitades ei lisandu haridusandmete lehele infot omandatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni kohta).
Alates 2004. aastast Eestis omandatud hariduse andmed on Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid varem lõpetanud ja välisriigis magistrikraadi omandanud peavad arvestama lõpudiplomi ja akadeemilise õiendi esitamisega. Kui haridust tõendavad dokumendid on vaja esitada paberil, anname pärast avalduse ja elektroonsete dokumentide ülevaatamist sellest SAIS-i kaudu teada.
Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis
Kui oled magistrikraadi omandanud välisriigis, tuleb avalduse juurde laadida diplomi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia. Avalduse saad ära esitada nii, et esialgu puudub süsteemis info magistriõppe kohta. Lisame need andmed sinna ise hiljem, pärast haridusdokumentide menetlemist. Kui haridusdokumentide originaalid või kinnitatud koopiad on vaja esitada paberil, anname sellest SAIS-i kaudu teada. Kui oled bakalaureusekraadi samuti välisriigis omandanud, siis tuleb SAIS-i lisada ka koopiad bakalaureuseõppe lõpudokumentidest.
Välisriigis magistrikraadi omandanutel on soovitatav esitada Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnang kvalifikatsiooni vastavuse kohta doktoriõppesse astumiseks. Võime vastuvõtu käigus teha otsuse kvalifikatsiooni vastavuse kohta ka ilma ENIC/NARIC Keskuse hinnanguta või saata ise dokumendid keskusesse hindamisele. Hinnangu saamine võib aega võtta kuni 30 päeva.
Kui magistriõpe on veel lõpetamata
Kandideerida on võimalik ka siis, kui magistriõpe on alles lõpetamisel. Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid tuleb esitada vähemalt kaks nädalat enne õppe algust.
Kui lõpetad magistriõppe Eestis ja avalduse esitamise ajal ei ole lõpetamise infot veel SAIS-is, saad avalduse siiski ära esitada. Värskendame lõpetamise andmeid avaldusel hiljem ise, tehes päringu Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS).
Kui õpid välisriigis ja saad magistrikraadi pärast kandideerimistähtaega, lisa avaldusele kinnitus magistriõppes õppimise kohta koos oma õppetulemuste viimase väljavõttega. Diplom ja akadeemiline õiend tuleb esitada esimesel võimalusel pärast õpingute lõpetamist.
Avaldused staatusega „Suunatud hindamisele“ või „Lubatud sisseastumiskatsele“ lähevad hindamisele. Instituudi vastuvõtukomisjon alustab motivatsioonikirjade hindamist pärast kandideerimistähtaja lõppu. Kirjaliku töö punktid lisame SAIS-i niipea, kui kõik sellele erialale kandideerinute tööd on hinnatud.
Kandidaadid, kelle motivatsioonikirja on hinnatud positiivselt, kutsutakse sisseastumisintervjuule. Intervjuu täpse kuupäeva ja kellaaja lepivad kandidaat ja intervjuud korraldav instituut kokku omavahel. Sisseastumisintervjuu võib toimuda kohapeal või veebi teel (loe videointervjuu kohta).
Ülikool teavitab kandidaate vastuvõtust SAIS-i kaudu. Kui oled saanud SAIS-i kaudu vastuvõtuotsuse, pead kinnitama õppimatuleku sealsamas SAIS-is seitsme päeva jooksul vastuvõtuotsuse tegemisest. Kui jätad õppima tuleku kinnitamata, siis loobud õppekohast ja võimaluse korral pakume seda pingereas järgmisele kandidaadile.
Kui oled vastu võetud õppekohale, millega kaasneb töötamine Tartu Ülikoolis nooremteaduri ametikohal, siis tuleb sul enne õpingute algust sõlmida tööleping. Töölepingu sõlmimiseks võtab ülikool vastu võetud kandidaadiga ühendust paari nädala jooksul pärast õppima tuleku kinnitamist. 2024. aastal on nooremteaduri töötasu täiskoormusega töötades 1830 eurot kuus (brutotasuna).
Üldjuhul eeldatakse, et nooremteadur asub teadus- ja õppetööle täiskoormusega konkursi infos avalikustatud kuupäevast. Koormuse ja õppetöö alguse kuupäeva üle on võimalik pidada läbirääkimisi, kuid tuleb arvestada, et kui ülikool ja vastuvõetu ei saavuta töölepingu osas üksmeelt, siis on ülikoolil õigus vastuvõtuotsus tühistada. Nooremteaduri töökohaks on Tartu, kui töölepingus ei lepita kokku teisiti.
Veebruari ja mai-juuni kandideerimisperioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse õppeaasta alguses. Septembri ja novembri perioodil vastuvõetud kandidaadid immatrikuleeritakse sügissemestri jooksul, hiljemalt kevadsemestri alguseks.
Doktorandile vajaliku info leiad siit.
Välisüliõpilaskandidaatidel palume tutvuda kandideerimise infoga siin.
2024/2025. õppeaastal ei saa ülikooli kandideerida Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt võimalik taotleda pikaajalist viisat või elamisluba õppimiseks või kellel ei ole kehtivat õiguslikku alust õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni Eesti Vabariigis viibida. Kehtiva pikaajalise elaniku elamisloaga kandidaadid saavad kandideerida.
Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt saavad Valgevene kodanikud taotleda pikaajalist viisat ja elamisluba Eestis õppimiseks, seega võivad nad ka doktoriõppesse kandideerida.