Ajalugu

Bakalaureuseõpe

16. juuni

Algab avalduste vastuvõtt

1. juuli

Lõpeb avalduste vastuvõtt

18. juuli

Esimesed vastuvõtuotsused

1. september

Õppeaasta algus
Õppeaste
bakalaureuseõpe
Õppekeel
eesti keel
Õpingute kestus ja maht
3 aastat , 180 EAP
Õppetöö vorm
päevaõpe
Toimumiskoht
Tartu
Õppekohtade arv
54, sh 7 kunstiajaloo erialal
Õppetasu
tasuta

Ajaloo bakalaureuseõpe pakub sulle algusest lõpuni rohkesti valikuid oma õpitee kujundamiseks ja silmaringi laiendamiseks. Erialateadmistele lisaks saad siit kaasa laiapõhjalise humanitaarhariduse, kriitilise mõtlemise ja keelteoskuse. Meie lõpetajad leiavad töölt muuseumidest ja ministeeriumidest, kooliõpetajate ja ajakirjanikena – ka töökohtade valik on seega väga suur.

„On kaks teadust, mis on kõikide teiste aluseks, ja üks neist on ajalugu. Kui sa oled ajaloolane, siis oled sa ühtlasi teadlane, filosoof, politoloog, geograaf …“ 

 

Alo Savi, vilistlane, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi direktor

Kunstiajaloo kasulikkusest sain paremini aru hiljem, kui elu viis mind teistesse valdkondadesse.
Näiteks filmikaadreid läbi mõeldes saan aru, et püüan imiteerida mineviku maalikunstnikke. Või
siis vaadates kunstivoolude vaheldumist läbi sotsiaalsete muutuste tausta hakkab teistmoodi
kõlama kogu kaasaegne kultuur.

Ilmar Raag, kunstiajaloo eriala vilistlane, filmirežissöör

Õppekavas on ühendatud kuus eriala: arheoloogia, arhiivindus, Eesti ajalugu, üldajalugu, uusima aja ajalugu ja kunstiajalugu. Kõik meie üliõpilased saavad üldteadmisi ja praktilisi oskusi koos teiste humanitaarteaduste üliõpilastega valdkonna alusmoodulis.

Õpingute jooksul on sul järjest rohkem võimalik spetsialiseeruda oma valitud erialale, sest sa liigud õppes üldisematelt teemadelt üksikasjalikumatele. Õpingute lõpuks on sul hea ülevaade Eesti ja maailma ajaloost, kunstiajaloost või arheoloogiast ning süvateadmised oma kitsamas valdkonnas.

Kõrvaleriala võid valida meie osakonna teiste erialade või paljude teiste põnevate erialade hulgast Tartu Ülikoolis.

Meie instituudis õpetavad Eesti tippspetsialistid, paljude õpikute ja ajalooraamatute autorid.

Erialade tutvustused

Arheoloogide õpe hõlmab nii muinas- kui ka keskaega, ent kesksel kohal on Eesti ja Läänemere maade arheoloogia. Arheoloogia osakonna ruumid Tartu kesklinnas sisaldavad peale auditooriumide ka nüüdisaegset laboratooriumi ja aina kasvavat arheoloogiliste leidude kogu, mida kasutame nii õppe- kui ka uurimistöös. Üliõpilased leiavad rakendust arheoloogilistel välitöödel enamasti suvel, kuid vajaduse korral ka muul ajal.

Arhiivinduse erialal tegeldakse nii kõige vanemate dokumentidega kui ka uusimate digitaalsete andmekandjatega. Õppeainetes põimuvad teoreetilised teadmised ajaloosündmustest ja ajalooallikatest praktiliste oskustega allikate tõlgendamisest, säilitamisest, kasutamisest jm. Väljaarendamisel on ridamisi uusi ainekursusi, mis pakuvad tuge, oskusi ja teadmisi tööks 21. sajandi mäluasutustes.

Eesti ajaloo erialal õpetatakse ja uuritakse Eesti ning naabermaade ajalugu alates muinasaja lõpust kuni tänapäevani, keskendudes suhetele teiste riikide ja rahvastega, kes on eri aegadel mõjutanud meie saatust, kultuuri ja vaimulaadi. Tegeleme nii poliitilise ajaloo (sh sõjaajaloo), majandusajaloo kui ka haridus- ja kultuuriajalooga. Eesti ajaloo uurimisel tugineme eelkõige eripalgelistele arhiiviallikatele ja see suund on saavutanud Tartu Ülikoolis kõrge taseme.

Uusima aja osakonna õppe- ja uurimistöös keskendutakse eeskätt 20. sajandi ajaloole. Meie teadlased uurivad ja õpetavad rahvusvaheliste suhete ajalugu ning eraldi tegutseb Ida-Euroopa uuringute professor. Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ajaloo kõrval saab osakonna õppejõududelt teadmisi Aafrika ajaloost ning koostöös ülikooli teiste üksustega ka näiteks Lähis-Ida ja Aasia ajaloost ja kultuurist.

Üldajaloo osakond pakub bakalaureuseõppes Euroopale keskenduvaid vana-, kesk- ja uusaja üldkursusi muistsetest tsivilisatsioonidest kuni esimese maailmasõjani. Neid täiendavad valikkursused sotsiaal-, religiooni- ja kultuuriajaloost ning Venemaa ajaloost.

Kunstiajaloo õpe hõlmab kõik perioodid antiigist nüüdiskunstini. Võrdset tähelepanu pöörame nii Eesti kui ka maailma kunstile, nii kunsti teoreetilistele alustekstidele kui ka visuaalsele materjalile. Õpe toimub suures osas Tartu Ülikooli ajaloolises peahoones ja väiksemates rühmades, mis võimaldab isiklikku lähenemist. Teoreetilisi kursusi täiendavad õppekäigud ja praktika muuseumides, arhiivides ja galeriides.

Kunstiajaloo õpe Tartu Ülikoolis on lähedalt seotud ajaloo erialaga (arheoloogiast uusima ajani), ent klassikaline ülikool võimaldab siduda kunstiajaloo õpinguid paljude distsipliinidega semiootikast ja psühholoogiast kirjandusteaduse ja ajakirjanduseni.

Kunstiajaloo stuudiumi põhja moodustab humanitaarteaduste valdkonna alusmoodul. Seejärel keskendutakse üldistel kursustel maailma ja Eesti kunstipärandi tundmaõppimisele ja omandatakse kunstiteaduse põhialused. Väikesed rühmad loovad rahuliku õpikeskkonna ja hea kontakti õppejõududega. Loengute ja seminaride kõrval on olulisel kohal õppereisid ja -käigud, mis võimaldavad vahetus kokkupuutes süvendada teadmisi konkreetse paiga ja ajastu kunsti- ja kultuuripärandist. Õppetöö hulka kuulub ka praktika, mis valmistab tudengeid ette kunstiteadlase tööks kunsti- ja mäluasutustes. Kunstiajaloo erialal õppides on tudengil vabadus valida endale sobiv kõrvaleriala teistest õppesuundadest, olgu siis filosoofia, sotsioloogia, semiootika, keelte või teatriteaduse vallast.

Kunstiajaloolasel on erakordne võimalus õppida alma mater’i sammaste varjus, ülikooli peahoones, kust ka teised südalinna õppehooned on paari minuti kaugusel. Kunstiajaloolased moodustavad väikese sõbraliku kogukonna, kes tähistavad üheskoos uute tudengite saabumist sügisel, jõule ning õppeaasta lõppu kevadel. Aeg-ajalt leiavad aset ühised filmiõhtud ja muud koosviibimised. Kunstiajaloolaste tegemisi kajastab Tartu Ülikooli kunstiajaloolaste blogi. Meie üliõpilased ja õppejõud osalevad ka ajalooüliõpilaste traditsioonilistel sündmustel, sealhulgas rebaste ristimisel.

Image
tudengid

Õppekava versioon:

See on õppekava viimati kinnitatud ülesehitus. Järgmise õppeaasta versioon sisestatakse õppeinfosüsteemi hiljemalt 15. aprilliks. Õppekava tähtsamatest muudatustest antakse eelnevalt teada siin veebilehel.
Rohkem infot: ÕIS

Ajaloo, arhiivinduse, arheoloogia ja kunstiajaloo loengud, seminarid ja praktikumid toimuvad Tartu kesklinnas ülikooli moodsalt renoveeritud ajaloolistes hoonetes Ülikooli 18 ja Jakobi 2.

Praktikavõimalusi pakuvad arheoloogilised kaevamised Tartus, meie nüüdisaegne arheoloogialabor, aga ka Rahvusarhiivi Noora hoone ja muuseumid. Õppekäigud viivad meid teistesse olulistesse Eesti paikadesse ja välismaalegi.

Semestriks-kaheks võid minna välismaale vahetusüliõpilaseks.

Ajalooüliõpilased tegutsevad aktiivselt MTÜ-s Tartu Ülikooli Ajalooring, kus korraldatakse huvitavaid kohtumisi ja väljasõite põneva ajalooga paikadesse.

Image
õppereis

Ajaloo õppimine aitab sul paremini mõista ühiskonda, juhtida riiki ja säilitada meie kultuuriväärtusi. Meie vilistlased on asunud tööle haridus- ja kultuuriasutustes, muuseumi- ja arhiivitöötajatena ning muinsus- ja kultuurimälestiste kaitse valdkonnas.

Laiapõhjaline haridus on võimaldanud leida meie vilistlastel rakendust ka teistes riigiasutustes, näiteks Välisministeeriumis, Kaitseministeeriumis ja teistes ministeeriumides. Osa vilistlasi tegutseb ajakirjaniku või poliitikuna.

Täieliku ülikoolihariduse annab ajaloo magistriõpe, mille käigus on sul ühtlasi võimalik taotleda ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja kutse.


Kandideerimiseks peab sul olema

Vastuvõtutingimused

Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

  • erialakatse (60%),
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (40%).

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Riigieksami tulemuse puudumisel arvestatakse erialakatset 100% ulatuses.

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.

Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.

Erialakatse

Erialakatse koosneb kahest osast:

  • motivatsioonikiri tuleb esitada koos avaldusega SAISis hiljemalt 1. juulil 2025
  • suuline osa 8. või 9. juulil 2025 algusega kell 10.00 Tartus aadressil Jakobi 2 ruumis 217 või 230

Erialakatse eesmärk on hinnata sisseastuja eeldusi ja motivatsiooni erialaõpinguteks ja -tööks.

Erialakatse koosneb kahest osast: motivatsioonikirjast ja intervjuust.

Motivatsioonikiri

Motivatsioonikiri tuleb lisada SAISi koos teiste sisseastumisdokumentidega.

Motivatsioonikirjas tuleb vastata kolmele küsimusele:

  1. Miks soovid tulla õppima ajalugu? (80‒100 sõna)
  2. Vali üks sündmus/isik/protsess, mis Sind ajaloos enim huvitab ning iseloomusta seda lühidalt: nt miks just see/ta, miks see/ta on oluline, milliste allikate kaudu oled teemaga tutvunud (80‒100 sõna).
  3. Vali üks viimase aasta jooksul loetud ajalooalane raamat (teaduslik või populaarteaduslik), kirjelda lühidalt selle sisu (maksimum 50 sõna) ning seejärel põhjenda, kuidas raamat aitas Sul mõista käsitletavat perioodi/sündmust/isikut (80‒100 sõna).

Juhend kirjaliku töö koostamiseks:

  1. Kirjalik töö peab sisaldama: ees- ja perekonnanime; selgelt eristatud vastust kõigile kolmele küsimusele.
  2. Pea kinni sõnade arvu piirangutest.
  3. Ole täpne ja konkreetne, too näiteid. Ruumi on vähe, võta sellest maksimum.
  4. Ole valmis selleks, et küsime kõigi vastuste kohta vestlusel lisaküsimusi.
  5. Kirjastiil: Calibri/Times New Roman, 12pt, .doc, .docx, .pdf formaat.

Hindamiskriteeriumid:

  1. Hindame Sinu motivatsiooni ja huvi tulla ajalugu õppima. Pöörame enam tähelepanu sellele kui palju pingutasid sisseastumiseksamiks valmistumisel, mitte mitmendast klassist on ajalugu Sind huvitanud.
  2. Hindame Sinu lugemust. Ülikoolis pead läbi töötama mahukaid tekste ja pead meid veenma selles, et saad sellega hakkama.
  3. Hindame Sinu üldisi teadmisi ajaloost gümnaasiumi õppekava piires. Meile on oluline näha, et oled kas ajalootundides üldiselt aktiivselt kaasa mõelnud ja/või omad pisut detailsemaid teadmisi vähemalt ühes Sulle huvi pakkuvas valdkonnas.

Intervjuu

Intervjuu käigus esitatavad erialased küsimused piirduvad gümnaasiumiastmes omandatud baasteadmistega ja laiemalt ajaloos orienteerumisega (ei kontrollita faktide tundmist, kuigi võime neid küsida).

Intervjuuks ettevalmistumisel võib üliõpilaskandidaat kasutada olemasolevaid gümnaasiumiõpikuid. Lisaks soovitame lugeda eesti- ja võõrkeelseid ajalooraamatuid (populaarteaduslikke ja teaduslikke), arheoloogia ja ajalooalaseid teadusajakirju ning tutvuda läbi meie instituudi kodulehe õppejõudude ning nende uurimisteemadega (vt ka https://ajaluguarheoloogia.ut.ee/et/sisu/instituudi-infokirjad).

Hindamine

Intervjuud hindab komisjon lähtuvalt järgmistest kriteeriumitest:

  1. motiveeritus õppimiseks ja erialaseks tööks;
  2. üldine orienteerumine ajalooperioodides ja ajaloo baasteadmistes;
  3. analüüsi, arutlus- ja üldistusoskus;
  4. kirjalik ja suuline väljendusoskus.

Erialakatset hinnatakse 100-punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.


Eritingimusel kandideerimine

Ajaloo õppekavale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on

  • gümnaasiumiõpilasena saavutanud üleriigilisel ajaloo-olümpiaadil vähemalt ühel teemal 1.-10. koha või ajalooalaste uurimistööde konkursil 1.-3. koha;
  • sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.

NB! Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.


Kandideerimiseks peab sul olema

Vastuvõtutingimused

Konkursipunktide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi tulemusi:

  • erialakatse (60%),
  • eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksam (40%).

Iga vastuvõtutingimuse eest on võimalik saada kuni 100 punkti. Kandideerimise punktisumma arvutamisel korrutatakse iga vastuvõtutingimuse eest saadud punktid sulgudes märgitud protsentuaalse osakaaluga ja seejärel liidetakse. Riigieksami tulemuse puudumisel arvestatakse erialakatset 100% ulatuses.

Lisapunktid antakse Eestis keskhariduse kuld- või hõbemedaliga või kutsekeskhariduse kiitusega lõpetanud kandidaatidele. Loe lähemalt punktide arvutamise kohta.

Vastuvõtuotsuseid teeb ülikool paremusjärjestuse alusel. Vastuvõtu tagab 80-punktise lävendi ületamine. Ülejäänud õppekohad täidetakse pingerea alusel. Kandideerimiseks peab punktisumma olema vähemalt 66.

Erialakatse

Erialakatse koosneb kahest osast:

  • essee 8. juuli 2025 kell 10.00 Tartus aadressil Ülikooli 18 ruumis 022
  • suuline osa 8. juulil 2025 algusega kell 13.00 Tartus aadressil Ülikooli 18 ruumis 022

Erialakatse eesmärk on saada selgust üliõpilaskandidaadi motivatsioonist ja sobivusest tegelemiseks kunstiajaloo ja visuaalkultuuriga, mis ühelt poolt eeldab orienteerumist kultuurivälja erinevates probleemides ja teiselt poolt arhitektuuri ja pildikeele mõistmist, tõlgendamist ja selle väljendamisoskust sõnalises vormis.

Erialakatse koosneb kahest osast:

  1. essee kunstiajaloo teemadel;
  2. intervjuu, mis võtab vaatluse alla üliõpilaskandidaadi võimed orienteeruda kunstimaailmas, avades tema kunstitaju, eneseväljendusoskuse ja väärtushinnangute alused ja võimaliku varasema kunstikogemuse.

Ettevalmistuseks vajalikud materjalid:

  • Jaak Kangilaski, Kunstikultuuri ajalugu X klassile: ürgajast gootikani: 10. klassile, Tallinn: Kunst, 2003 (Tallinn: Printon);
  • Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile: renessansist impressionismini, Tallinn: Kunst, 2004, 2010 (Tartu: Greif);
  • Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile: postimpressionismist uue meediani, Tallinn: Kunst, 2005 (Tallinn: Printon).

Hindamine

  1. Üliõpilaskandidaadi võimekus ja teadmised kunsti mõistmisel ja tõlgendamisel.
  2. Üliõpilaskandidaadi eneseväljendusoskus ja tema võimalik sobivus töötamiseks valitud erialal.
  3. Hindamisel võetakse aluseks ennekõike üliõpilaskandidaadi eruditsiooni ja võimet orienteeruda erinevates kultuuriväljades, mõista kunstiajalugu ja selle üksikfakte, analüüsi ja sünteesivõimet kui teadusliku lähenemise olulise eeldusena.

Erialakatse hinne kujuneb suhtes essee 60% ja intervjuu 40%. Erialakatset hinnatakse 100- punkti süsteemis ning positiivne tulemus on vähemalt 51 punkti.


Eritingimusel kandideerimine

Ajaloo õppekava kunstiajaloo erialale võetakse lisaks üldistel eritingimustel kandideerijatele eritingimusel vastu ka kandidaadid, kes on

  • gümnaasiumiõpilasena saavutanud üleriigilisel ajaloo-olümpiaadil vähemalt ühel teemal 1.-10. koha või ajalooalaste uurimistööde konkursil 1.-3. koha;
  • sooritanud akadeemilise testi vähemalt 65 punktile.

NB! Eritingimusel kandideerimiseks pead esitama kandideerimistähtajaks SAIS-is avalduse nagu kõik teised kandidaadid ning märkima avaldusele, et soovid kandideerida eritingimusel. Eritingimuse täitjana kandideerimine tähendab, et avalduse esitamise järel ei pea sa sooritama sisseastumiseksameid ning sinu avalduse puhul ei arvestata ka riigieksamite tulemusi. Pärast seda kui oled avalduse esitanud, vaatab vastuvõtutöötaja selle üle. Kui kõik on korras, siis sisestatakse avaldusele punktisumma, mis tagab vastuvõtu ülikooli. Loe lähemalt eritingimusel kandideerimisest.

Tule tudengivarjuks

Sisseastumine bakalaureuseõppesse

Tasuta ja tasuline õpe

Ajaloo ja arheloogia instituut
Jakobi 2-216, Tartu
Küsi sisseastumise ja avalduse esitamise kohta
737 5625
Image
Rasmus Kagge
Loe, kuidas kirjeldab enda ajalooõpinguid Tartu Ülikoolis ajakirjanik ja kommunikatsioonispetsialist Rasmus Kagge.
Image
Kristi Kongi
Bakalaureuseastme tudeng ja lastekirjanik Kristin Kongi kirjutab, mis tõi teda ajalugu õppima ja mis eriala ta valis.
Image
Fred Puss
Ajaloodoktorant, Eesti Isikuloo Keskuse juhataja ja EKI leksikograaf-nooremteadur Fred Puss vastab sugupuu ja perekonnanimede uurimisega seotud küsimustele.
Image
Eli Pilve
Ajaloodoktorant ja Eesti Mälu Instituudi teadur-projektijuht Eli Pilve: ajaloo õppimise võlu ja valu ühe kogemuse näitel.